Annely Ojamets on tegutsenud aktiivse loomamassöörina 5 aastat, pakkudes massaaži ja võimlemist nii koertele kui ka hobustele. Tema teekond loomadega algas aga juba aastakümneid tagasi. Annely on läbinud mitmeid koolitusi, täiendanud teadmisi oma ala spetsialistide juures ning omab loomamassööri V kategooria kvalifikatsiooni.

Massaaž sobib praktiliselt igale koerale

Tihtilugu usuvad koeraomanikud ekslikult, et massaaž on vajalik vaid siis, kui koeral on juba tekkinud tervisemure või kui tegemist on sportkoeraga. Tegelikult on lugu vastupidine. Koeramassaaž sobib praktiliselt igale koerale, olenemata tema eluviisist:

• Kodukoerad: vähene liikumine või ühekülgsed jalutuskäigud võivad tekitada lihaste jäikust. Massaaž aitab seda tasakaalustada, hoides keha liikuvana ja toetades tervet vananemisprotsessi;
• Sportkoerad: intensiivsed treeningud ja võistlused tekitavad kudedes mikrotraumasid, mida me alati silmaga ei märka. Massaaž aitab kehal kiiremini taastuda ja vähendada pingeid;
• Näitusekoerad: massaaž aitab parandada kehahoiakut ja liikumise sujuvust, mis on kohtunike silmis väga oluline. Lisaks on see suurepärane viis vähendada esinemisega kaasnevat stressi vahetult enne ringi minekut;
• Eakad koerad: vanusega muutuvad liigesed jäigemaks ja taastumine võtab kauem aega. Regulaarne massaaž aitab säilitada liigeste liikuvust, parandab vereringet ning vähendab jäikust, aidates vanemal koeral end oma kehas mugavamalt ja paremini tunda.

Koeramassaaž on ennekõike suunatud ennetusele, taastumisele ja üldisele heaolule. Kuna koerad ei ütle, kui neil on valus, on regulaarne loomamassööri külastamine parim viis avastada pingeid varakult. See tähendab sinu lemmiku jaoks vähem valu ja märgatavalt paremat elukvaliteeti.

Kuidas tunda ära, et koera kehas on tekkinud pinged?

Lihaspinged ei teki tavaliselt üleöö, vaid ilmnevad vaikselt ja sageli märkamatult. Kuna koerad ei oska oma valu sõnadega väljendada ja püüavad olukorraga kohaneda, tasub tähelepanu pöörata isegi väikestele muutustele:

• Muutused liikumises: koer liigub tavapärasest teistmoodi, jäigalt või väldib teatud liigutusi, näiteks hüppamist autosse või diivanile;
• Aktiivsuse langus: lemmik muutub ebatavaliselt rahulikumaks või vähem aktiivseks;
• Varjatud ebamugavus: kuna koerad ei oska oma valust rääkida ega kurda, võib pinge väljenduda vaid üldises olekus.

Omanikud võivad pidada selliseid märke ekslikult, kas loomulikuks vananemiseks või arvavad, et loom on lihtsalt rahulikumaks muutunud, kuid tegelikult viitavad need sageli lihaspingetele või ebamugavustundele, mida massaaž aitab tõhusalt leevendada.

Ennetus ja kinesioteipimine

Ennetus on alati lihtsam ja odavam kui ravi. Sarnaselt inimeste füsioteraapiaga võimaldab regulaarne massööri külastamine avastada muutusi lihastes ja väikseid pingeid enne, kui neist kujuneb tõsisem probleem.

Lisaks massaažile kasutatakse ka kinesioteipimine. Spetsiaalne elastne teip aitab:

• Lihaste stabiliseerimine: spetsiaalne elastne teip aitab hoida lihaseid stabiilsena, pakkudes kehale vajalikku tuge;
• Toetus taastumisperioodil: kinesioteipimine kasutatakse eriti tõhusalt vigastustest või koormusest taastumise ajal, et aidata kehal turvaliselt tavapärase rütmi juurde naasta;
• Abi lihasnõrkuse korral: kui koeral esineb lihasnõrkusi, pakub teipimine täiendavat füüsilist abi, mis aitab koeral oma kehaga paremini toime tulla;
• Liikumise suunamine: õigesti paigaldatud teip aitab suunata lihase liikumist anatoomiliselt õiges suunas, parandades seeläbi koera üldist liikumist;
• Massaaži mõju pikendamine: teip aitab suunata lihase liikumist õigesse suunda. Õigesti paigaldatuna toimib see suurepärase abina ning toetab massaaži mõju, aidates saavutada paremaid tulemusi.

Kinesioteipimine on seega praktiline vahend, mis aitab parandada koera üldist enesetunnet, eriti kui seda rakendatakse koos professionaalse massaažiga.

Rohkem infot koeramassaaži ja heaolu kohta

Koeramassaaž ei asenda kunagi loomaarsti abi, kuid on sellele asendamatu täiendus. Kui soovid, et sinu koer liiguks vabamalt, tunneks end oma kehas hästi ja elaks täisväärtuslikku elu, on regulaarne loomamassööri külastamine selleks parim viis.

Annely Ojamets, kellel on pikaajaline kogemus nii koerte kui ka hobustega, ootab kõiki huvilisi konsultatsioonile ja massaaži.

Animal Wellness on SabaPunkti kogukonna liige, mis toob kokku lemmikloomade heaolule pühendunud spetsialistid. Koostöös luuakse paremad võimalused lemmikloomade heaoluks.

Kui soovid koeramassaaži ja üldise heaolu kohta rohkem teada saada, vaata kindlasti ka SabaPunkti YouTube’i kanali videot, kus Annely selgitab lähemalt: Millal tuleks pöörduda loomamassööri poole?

Võta ühendust ja kingi oma koerale kergem samm Animal Wellnessi abil!

The post Annely Ojamets | Koeramassaaž: miks ja kellele? appeared first on SabaPunkt written by Kelly Käärd, sotsiaalteaduste MA

Lemmikloomaomanikuna tead, kui oluline on leida oma lemmikule usaldusväärne ja hooliv hoidja. Selles postituses saame tuttavaks Pärnumaal tegutseva lemmikloomahoidja Kertu Tubliga, kes on ühtlasi ka õppinud loomaarsti assistendiks.

Kertu teekond lemmikuhoidjaks

Räägi natukene endast ja oma kogemusest loomadega

Olen üles kasvanud loomadega, kelleks on olnud koerad ja kassid ning põhikoolis ka viirpapagoid ja küülik. Mu ema on olnud suur koerasõber nii kaua, kui mäletan, ja koer on meil alati olnud. Esimese kassi tõin ma koju algklassides, kui koolist koju tulles üks kassipoeg mul järel käima hakkas. Kasvatasime sõbrannadega teda meie mängumajas ning kui vanemad kuulsid puid tuues näugumist, toodi ta tuppa sooja. Lisaks loomaarsti abilise erialale olen õppinud Tallinna Ülikoolis jaapani ning korea keelt ja aasta isegi praktilist hiina keelt.

Mis sind motiveeris just lemmikuhoidjaks hakkama?

Mind motiveeris otseselt inimeste endi vajadus kogenud hoidja järele Pärnumaal. Kuigi on palju inimesi, kes seda teenust pakuvad, on selle kvaliteet sageli üsna kõikuv. Olen inimestelt palju kuulnud, et ei teata, kelle hoolde oma lemmikut usaldada, kui minnakse reisile või ollakse kodust eemal. Mõnikord on aga vaja asjatundlikku inimest, kes aitaks sellistel puhkudel, kui omanik taastub meditsiinilisest protseduurist või on pikalt tööl.

Kuidas on sinu loomaarsti abilise haridus sind selle töö juures aidanud?

Vaatan looma veidi teise ja „värske“ pilguga ning panen tähele, kui midagi on viltu. Omanik on harjunud oma lemmiku käitumisega ega pruugi alati tähele panna muutusi, eriti kui need tekivad vaikselt ja ajapikku. Näiteks kui koer obsessiivselt oma käppa lakub, võib see tähendada valu.

Kogemus ja erioskused

Milliste loomaliikidega oled seni kõige rohkem kokku puutunud?

Kõige rohkem olen kokku puutunud kasside ja koertega, kuid tänu välispraktikale on minu kogemustepagas märksa laiem. Olen töötanud eeslitega nii Küprosel Paphoses kui ka Korfu saarel Doukadese lähedal asuvas eeslivarjupaigas. Samuti on minu teekonda rikastanud hobused, viirpapagoid ja küülikud, andes mulle mitmekülgse kogemuse väga erinevate loomaliikide eest hoolitsemisel.

Kas oled varem hoolitsenud ka keerulisemate või erivajadustega loomade eest?

Minu enda koer on erivajadusega. Ta ei tunneta hästi oma tagakäppasid ning vahel lohistab ka käppa järel. Samuti teeb ta joostes „jänesehüppeid“, kuid seejuures on ta ise eluga rahul ning see on kõige tähtsam. 

Samuti oli mul küülik nimega Jänks, kellega õnnestus mul 12 aastat koos elada, ning kuna sain ta üheaastaselt, elas ta kokku 13-aastaseks. Elu viimastel aastatel tekkisid tal probleemid kõrvadega ning ta jäi kurdiks. Tänu sellele magas ta väga sügavalt ja võis kergesti ehmuda. Tema äratamiseks puhusin talle õrnalt peale ja see oli meie viis, kuidas ma talle teada andsin, et tõin talle midagi maitsvat.

Ka minu eelmine koer Kelly oli elu lõpus halva kuulmisega, mistõttu kasutasime temaga pilke ja žeste.

Igapäevane töö lemmikuhoidjana

Kas eelistad pakkuda hoidu lemmiklooma kodus või enda juures?

Lemmiklooma eelistan hoida tema enda kodus. Seal on kõik kohad ja lõhnad juba tuttavad ning see pakub loomale endale turvatunnet. Viies ta teise kohta, täiesti võõrasse ümbrusse, võib see tekitada segadust, stressi või koguni hirmu.

Milline näeb välja tavapärane päev lemmikuhoidjana, kui hoius on näiteks koer?

See oleneb kindlasti sellest, kas mind vajatakse kohapeale ööpäevaks või tulen korra päevas kohale.

Hoiu ajal pean alati kinni looma harjumuspärasest päevaplaanist, sest täpsed söögi- ja jalutusajad aitavad säilitada turvatunnet ka omaniku äraolekul. Kuna soovin alati enne hoiu algust teha proovikohtumise, saame juba varakult tuttavaks ning arutame omanikuga läbi looma eripärad ja rutiinid. Tavapäraselt sisustame hoiuaja mängides või uusi trikke õppides. Näiteks õpetasin hiljuti ühele sõbrakesele selgeks märguande „rulli“. Lisaks pakun vastavalt kokkuleppele ka tegevust lakumattide või toiduotsimismängudega.

Kuidas sa omanikuga hoiu ajal suhtled?

Vastavalt sellele, kuidas omanik on soovi avaldanud. Proovikohtumise ajal küsin, kas ja kui tihti ta soovib pilte, teavitusi jms.

Valmisolek kriisideks

Kuidas sa käitud, kui loomal tekivad ootamatud tervisemured?

See oleneb sellest, kas tegemist on korduvate tervisemuredega, millest omanik on teadlik ning mind teavitanud, ja sellest, kuidas ta on harjunud nendega tegelema. Kui aga juhtub midagi täiesti ootamatut, mida pole varem ette tulnud, siis annan esmaabi ja viin looma kas tema regulaarsesse kliinikusse või vajadusel lähimasse, mis on avatud ja saab meid vastu võtta. Kindlasti esmalt helistan omanikule, et teda teavitada ja temalt nõusolek saada, ning seejärel võtan ühendust kliinikuga, et teatada meie tulekust. Kuna Pärnumaal ei ole kliinikuid, mis oleksid ööpäevaringselt avatud, on tõsisema häda korral kõige lähem ja kiirem viis sõita loomaga Tallinnasse.

Kas sul on välja kujunenud kontaktid lähedaste loomakliinikutega, kuhu vajadusel pöörduda?

Oma eriala tõttu tunnen ma inimesi mõnedes Pärnu loomakliinikutes ning mul on olemas vajalikud kontaktid, et vajadusel kiiresti tegutseda.

Praktiline info tulevasele kliendile

Kuidas kujuneb hoiuteenuse hind?

Hoiuteenuse hind kujuneb vastavalt kokkuleppele ning sõltub sellest, kas soovitakse päeval mõnetunnist visiiti või ööpäevaringset hoidu. Ühe tunni maksumus on 20 eurot ning Pärnu linnas ja selle läheduses sisaldab see juba ka kohalesõitu (kaugematesse piirkondadesse lisandub sõidukulu 0,5 €/km), kuid pikema perioodi puhul on hind alati kokkuleppeline.

Enne hoidu sa pakud ka proovikohtumist, miks see on oluline?

Just. Soovin proovikohtumist teha alati enne hoiu algust, et luua loomaga turvaline ja usalduslik side. See annab nii loomale, minule kui ka omanikule suurepärase võimaluse üksteisega tutvuda ning veenduda meie omavahelises sobivuses. Kohtumise käigus saan põhjalikult süveneda looma eripäradesse ja harjumuspärasesse päevaplaani, et olla talle parim hoidja ning pakkuda just talle omast hoolt. Samuti on see parim võimalus arutada läbi ootused suhtlusele, näiteks kui tihti soovitakse hoiu ajal fotosid ja teavitusi saada, et omanikul oleks muretu olla.

Vaata Kertu kuulutust SabaPunktist ja võta temaga ühendust: Tubli Käpp

The post INTERVJUU | Kertu Tubli: südamega lemmikuhoidja appeared first on SabaPunkt written by Kelly Käärd, sotsiaalteaduste MA

Koertetreener Marii Sisask pakub koertehoidu Kohila lähistel Raplamaal ning viib läbi kutsikakooli ja eratreeninguid Harjumaal, Raplamaal ja Saaremaal. Intervjuus avab ta oma teekonda koertetreenerina ning jagab mõtteid koerte kasvatamisest, hoidmisest ja sellest, miks on oluline mõista koera loomuomaseid vajadusi.

Marii ja koerad: huvi lapsepõlvest saadik

Huvi koerte vastu on saatnud koertetreener Marii Sisaskit juba lapsepõlvest saadik. Varakult alanud treeningud on aastate jooksul kujunenud kutsumuseks, mille keskmes on koera ja omaniku vaheline usalduslik suhe.

Kui kaua oled koertega tegelenud ja mis vanuses see huvi alguse sai?

Olen tundnud koerte vastu sügavat austust ja huvi juba varajasest lapsepõlvest, nii kaua, kui end mäletan. See huvi sai alguse minu enda kallist koerast ning niipea, kui lugema õppisin, hakkasin neelama raamatuid erinevate koeratõugude, nende aretuse, käitumise ja treenimise kohta.

Mis on see, mis sind koerte treenimise juures kõige rohkem köidab?

Kõige rohkem köidab mind see, et muutus ei toimu mitte koeras, vaid suhtes inimese ja koera vahel. Naljaga pooleks võiks öelda, et tegelikult on tegu omaniku treenimisega. Hästi treenitud koeral on parem inimeste maailmas orienteeruda, ja omanikul on temaga meeldiv koos elada. On ilus aidata sellist sümbioosi luua.

Sinu pereliikmed elavad Norras ja tegelevad jahipidamise ja jahikoertega. Kas vahetate omavahel ka kogemusi või nippe?

Jah, ikka. Meie peres on mitmeid erinevaid koeratõu esindajaid, nagu Norra põdrakoer, karmikarvaline taks, Cavalier King Charlesi spanjel ja pointerid, mis annab väga hea võrdlusmomendi nii tööstiilide, iseloomude kui ka treeningu osas. Kuna olen ka ise jahimeheks saamise teekonnal, on need arutelud äärmiselt vajalikud ja on tugevalt mõjutanud ka minu vaadet koerte treenimisele. Eriti arusaama, kui oluline on arvestada koera tõuomadusi, tema närvikava ja rolli inimese (jahimehe) kõrval.

Kuidas on sinu enda arusaam koerte kasvatamisest ja treenimisest aastate jooksul muutunud?

Aastate jooksul on minu arusaam koerte kasvatamisest ja treenimisest märgatavalt muutunud. Olen hakanud palju sügavamalt mõistma, kui intelligentne ja tundlik olend koer tegelikult on ning kui oluline roll on usaldusel, lojaalsusel ja sidemel inimese ja koera vahel.

Hea treening ei seisne pelgalt käskluste õpetamises, vaid oskuses mõista, miks koer teatud viisil käitub ja mida ta parasjagu tunneb. Alles sellest mõistmisest saab tekkida koostöö, mis on koera jaoks turvaline ja inimese jaoks toimiv.

Mida aeg edasi, seda vähem usun jäikadesse ja kitsarinnalistesse lähenemistesse ning seda rohkem väärtustan paindlikkust, individuaalset lähenemist ja valmisolekut kohandada oma ootusi vastavalt koerale, mitte vastupidi.

Professionaalne koertehoid Raplamaal: turvalisus, rutiin ja looduslähedus

Marii pakub Raplamaal professionaalset ja usaldusväärset koertehoidu, kus esikohal on koera turvalisus, päevakava järgimine ja looduses liikumine. Iga koer saab individuaalse tähelepanu ja keskkonna, kus end turvaliselt tunda.

Kuidas sinu koertehoiu teenus toimib ning mida peaks koeraomanik sellest teadma?

Esmalt saadan koeraomanikule põhjaliku ankeedi tema koera kohta ning seejärel toimub eelnev tutvumine ja proovihoid. Proovihoid on kohustuslik, kuna see võimaldab hinnata, kuidas koer uues keskkonnas kohaneb, ning tagab tema turvalisuse ja heaolu. Ilma proovihoiuta ei ole võimalik koera minu juurde tuua.

Proovihoiu käigus saan hinnata koera iseloomu, harjumusi ja vajadusi ning seda, kuidas ta suhestub uute inimestega. Samuti annab see omanikule kindlustunde, et koer tunneb end minu juures hästi.

Kui proovihoid on edukalt läbitud ja mõlemale poolele sobiv, lepime kokku pikema hoiu. Koera hoidu tuues allkirjastame hoiulepingu.

Mis sisaldub hoiulepingus ja miks on see oluline nii koeraomanikule kui ka sulle?

Lepingus on kirjas teenuse tingimused ning olulised kokkulepped, mis aitavad ennetada arusaamatusi ja tagavad selguse kogu hoiu vältel.

Miks on tähtis, et omanik vastaks ausalt küsimustele koera iseloomu ja harjumuste kohta?

Aus info koera iseloomu ja harjumuste kohta on turvalise, rahuliku ja kvaliteetse hoiu eelduseks.

Esiteks on see oluline koera heaolu tagamiseks. Kui mul on eelnevalt teada, kuidas koer reageerib uutele inimestele, teistele koertele, üksi olemisele, puudutamisele või keskkonnamuutustele, saan ma hoiu üles ehitada viisil, mis vähendab stressi ja aitab tal end turvaliselt tunda.

Teiseks on aus vastamine hädavajalik ohutuse seisukohalt. Teatud harjumused ja käitumismustrid. Näiteks ressursikaitse, hirm spetsiifiliste olukordade ees, reaktiivsus rihmas või allergiad/varasemad vigastused ja terviseprobleemid võivad hoiutingimustes avalduda.

Kui mul on vajalik info olemas, saan riske ennetada ja olukordi teadlikult juhtida. Puuduliku või ilustatud info korral jään olulisest teabest ilma.

Kuidas näeb välja üks tavaline päev koerahoius?

Toitmine toimub alati vastavalt koera kodusele režiimile ja omaniku juhistele, et säilitada tuttav rütm ja vähendada stressi. Päeva jooksul käime jalutamas looduses ning teeme vastavalt koera võimetele ja iseloomule ka aktiivsemaid matku. Minu kodu taga asub raba, kus käin koertega sageli jalutamas, see pakub rohkelt põnevaid lõhnu nuusutamiseks ja vaimset stimulatsiooni.

Lisaks füüsilisele liikumisele on oluline ka vaimne tegevus. Selleks teeme maiuste peitmise ja ninatöö mänge kinnises aias.

Kutsikakool: eluliste oskuste õpetamine ja probleemkäitumise ennetamine

Kutsikakoolis annab Marii omanikele praktilisi juhiseid ja nõuandeid, kuidas kasvatada kutsikat ning mõista tema käitumist.

Millal on parim aeg kutsikakooliga alustada?

Esimesel võimalusel ehk pärast esimest vaktsiini. Sageli ootavad koeraomanikud kutsikakooli tulemisega liiga kaua ja tulevad kooli lootuses lahendada juba tekkinud 5–8 kuu vanuste kutsikate käitumisprobleeme. Kutsikakool ei ole see koht. Probleemi ennetusega tegeleme kutsikakoolis, probleemide endaga eratrennis.

Milliseid teadmisi ja oskusi värske koeraomanik sinu kutsikakoolist saab?

Keskendume Koertekool Sõpruses kutsikate elulistele oskustele, mitte trikkidele. Käpa andmine on tore, aga kui koer on sotsialiseerimata ja omanikuga kontakt puudub, pole sellest kasu.

Kursustel käinud inimesed on enim välja toonud, et suurim väärtus on päriseluks vajalikud, õpetlikud nõuanded ja praktika ning oskus oma koera lugeda ja tema vajadusi tähele panna.

Kuna koerad on lokatsioonipõhised õppijad, vahetame asukohti ja treenime erinevates, kutsikatele väljakutsuvates keskkondades, et oskused kinnistuksid ka mujal kui koduseinte vahel.

Loomulikult on kutsikakooli läbimisel võtmetähtsusega kursuse kava, mida kohandan vastavalt koera ja omaniku võimekusele ja soovidele. Räägime väga laialdastest teemadest. Lisaks rihmas jalutamisele, pakutud kontaktile, koerte kehakeelele ja stressimärkidele, peatume ka hooldusprotseduuridel ja impulsikontrollil.

Kas kutsikakooli on tuldud ka liiga hilja, kui probleemid on juba tekkinud?

Jah, kahjuks küll. Tihtipeale pusitakse pikalt ise ja juba tekkinud/süvenenud  probleeme üritatakse kutsikakoolis lahendada. Vahel ootavad inimesed kutsika „maha rahunemist“, et tulla kooli „viisakama“ koeraga.

Milliseid vigu teevad kutsikaomanikud sinu kogemuse põhjal kõige sagedamini?

Ikka ja jälle hämmastab mind komme lasta oma koeral pargis valimatult kõigi teiste koertega mängida ja tänaval kõike ning kõiki nuusutada. Hiljem siiralt imestades, miks koer muutub reaktiivseks või sikutab rihma otsas, püüdes meeleheitlikult iga vastutuleva koera ja inimese juurde pääseda.

Väikest ebameeldivat muutust silmates ei pöörata sellele tähelepanu ja otsitakse abi alles siis, kui probleem on juba väga suureks paisunud. Samuti on probleemiks järjepidevus ja järjekindlus koera õpetamisel. Loodetakse, et kutsikakoolis käimisest piisab ning kodus ega erinevates keskkondades harjutama ei pea.

Eraldi probleem (mis on kahjuks väga murettekitav) on koera vajaduste mittemõistmine ja endale ebasobiva koeratõu valimine. Inimesed armastavad keskenduda koera välimusele, mitte sellele, milleks koer on aretatud, ning vahel oodatakse oma koerast pea võimatut, milleks ta mõeldud ei ole. Ka koer, kellel on oma aed, vajab mentaalset stimulatsiooni, jalutuskäike ja head suhet oma omanikuga. Paraku on paljudel tänase päevani arvamus, et aia omamine „kasvatab“ kutsikat ise ja rahuldab tema vajadused. Nii see ei ole.

Sageli arvatakse, et väikeste koerte (näiteks takside, corgide või Jack Russelli terjerite) kasvatamine on lihtsam kui suurte koerte oma, ning sellega tehakse endale tõsine karuteene. Väike koer ei võrdu kergema iseloomuga koeraga.

Eratreeningud koos koertetreener Marii Sisaskiga

Kui teie koeral tekib käitumisprobleeme või soovite individuaalset lähenemist, viib Marii läbi eratreeninguid, kohandades harjutused täpselt teie koera vajadustele.

Milliste muredega tullakse eratreeningutele kõige sagedamini?

Reaktiivsus teiste koerte suhtes, probleemid kutsika kasvatamisel, üksindusahastus ja koeraomaniku jaoks häirivad kombed (näiteks rihmas tirimine, hüppamine).

Kui oluline on sinu hinnangul omaniku enda panus koera treenimisel?

Treeningu tulemused määravad omaniku järjepidevus, kannatlikkus ja tulemustele orienteeritus. Treener võib ükskõik kui palju panustada, aga igapäevane töö, mida omanik oma koeraga teeb, on see, mis loeb. Seda muidugi juhul, kui omaniku ootused koerale on realistlikud. Me ei saa treenida jahikoera seltsikoeraks ja vastupidi.

Kui mitu eratrenni tavaliselt võetakse ja kui kiiresti võib tulemusi näha?

Enamasti võetakse 1–2 eratrenni ja edasi jätkatakse koostatud treeningplaani järgi iseseisvalt (kuid on ka koeri, kellega treenime regulaarselt). Olen treeningprotsessi jooksul omanikule suunavate juhiste ja abiga alati kättesaadav. Vajadusel teeme treeningplaani muudatusi ja vahel tuleb kaasata ka veterinaar.

Millal peaks koeraomanik sinu hinnangul abi otsima, mitte lootma, et probleem „kasvab ise välja“?

Abi peaks otsima esimesel võimalusel. Ideaalis kohe, kui mure ilmneb.

Lootes, et negatiivsed käitumismustrid või harjumused ise üle lähevad, ei pea paika. Koerad ei kasva halvast käitumisest välja, vaid nad saavad selles lihtsalt osavamaks.

Näiteks reaktiivset koera, kes kinnistab oma käitumist pidevalt teiste koerte peale haukumisega, saab võrrelda sportlasega, kes teeb vigastatud jalaga intensiivset trenni edasi. Vigastus süveneb, mitte ei parane. Ammugi ei saa rääkida vigastuse kadumisest. Kõige tõhusam on loomulikult ennetus. Kuigi kõiki probleeme pole võimalik täielikult ära hoida, saame ennetusega palju ära teha.

Marii Sisaski soovitused: teadlikust valikust usaldusliku suhteni

Mis pakub sulle oma töös koertega kõige rohkem rõõmu?

Koerte lojaalsus ja koostöövalmidus inimesega. Rõõmu pakub koerte elukvaliteedi parandamine ning see, kui omanikud õpivad oma koera rohkem mõista ja „lugeda“.

Mida sa tahaksid koeraomanikele südamele panna?

Te valite endale kaaslase pikaks ajaks (enamasti 10–16 aastaks). Ärge tehke seda valikut välimuse põhjal. Uurige, milleks on teie koer aretatud, milline on tema sugupuu ja vanemad, millist treeningut ta vajab ning millised on antud tõu positiivsed ja negatiivsed küljed.

Tänapäeva heaoluühiskonnas on lihtne kujundada endale võlts klantspilt koera kasvatamise kohta, mis ei vasta tõele. Valige endale koer, kes sobib teie elustiili, vajaduste ja perekonnaga.

Koeral on loomuomased vajadused, nagu jalutuskäigu ajal nuuskimine, kaevamine ja närimine (eriti kutsikana!). Interaktiivne mängukoer ja päriskoer on kaks täiesti erinevat maailma ning looma soetamisel tuleks lähtuda oma tegelikust võimekusest ja valmisolekust.

Mis on sinu arvates hea suhte alus koera ja omaniku vahel?

Hea suhte alus koera ja omaniku vahel ei ole perfektne kuulekus ega „hästi õpetatud käsklused“, vaid selgus, järjepidevus ja vastastikune usaldus.

Koeral peab olema selge arusaam, mida temalt oodatakse ja mida mitte. Ebamäärased reeglid, mis kord kehtivad ja kord mitte, tekitavad koeras ebakindlust ning see väljendub sageli probleemkäitumisena. Selgus ei tähenda rangust, vaid arusaadavat ja etteaimatavat maailma, kus koeral on turvaline ja hea olla.

The post INTERVJUU | Koertetreener Marii Sisask: kutsikakool, eratreeningud ja koertehoid appeared first on SabaPunkt written by Kelly Käärd, sotsiaalteaduste MA

Kas sinu koer sobib paremini kiireks takistuste ületajaks või rahulikuks raja läbijaks? Rallikuulekus ja agility on Eestis populaarseimad koeraspordialad, kuid nende olemus, tempo ja nõudmised erinevad oluliselt.

Eesti Kennelliidu poolt atesteeritud rallikuulekuse treener Carmen Masing-Jugaste ja eksami ootel stažeeriv agility treener Krista Kallaste annavad põhjaliku ülevaate nende eripäradest ja aitavad sul valida oma koerale sobivaima ala.

Rallikuulekuse ja agility: peamised erinevused

Mis on rallikuulekuse ja agility peamine erinevus?

Krista: Ilmselt silmale nähtavaim erinevus nende vahel on tempo. Agility on kiire jooksuala, seevastu rallikuulekuses läbitakse rada enamasti kõndides. Agility puhul on hea, kui koer on piisavalt enesekindel, et sooritada vastav element ka omanikust eemal olles. Rallikuulekuses on koer enamasti pidevalt omaniku kõrval.

Carmen: Mulle meeldib rallikuulekuse juures ka see, et enamikke elemente sa saad harjutada ka igapäevaselt koeraga jalutamas käies. Kodus treenides sa ei vaja kalleid treeningvahendeid ega meeletult ruumi.

Kuidas erinevad need kaks koeraspordiala oma olemuselt ja eesmärkidelt?

Krista: Rallikuulekuses on elemente mitmetelt koeraspordialadelt, sh agilityst. Oma olemuselt on nad selles mõttes sarnased, et mõlemal alal tuleb ületada takistusi ja sooritada elemente õiges järjekorras. Agility puhul tuleb seda teha lihtsalt joostes, mis toob kaasa selle, et omanik peab mõtlema ja tegutsema kiiresti, et vältida vigu ja samal ajal olema valmis „plaanimuudatusteks“, kui kõik ei lähe päris nii, nagu algselt mõttes oli.

Väga oluline on agility puhul see, et koer oleks füüsiliselt heas vormis ja terve. Kui rallikuulekust saab teha ka natuke pontsakama koeraga, siis agilitys ei ole variantigi lasta ülekaalulisel koeral hüpata tõkkeid. Agility on nii koera kui ka koerajuhi füüsilise poole pealt väga nõudlik ala.

Eesmärk võiks igal alal esmalt olla see, et oma koeraga midagi toredat koos teha, arendades ja parandades seeläbi omavahelist koostööd ja sidet. Sealt edasi tulevad juba isiklikud soovid jõuda nö kõrgemale tasemele.

Milliseid oskusi eeldab rallikuulekus koeralt ja koeraomanikult? Milliseid agility?

Carmen: Mõlemal alal on tahe koos töötada kõige alus. Kui koer jälgib ja tahab omanikuga koostööd teha, siis on see juba suur võit. Loomulikult on rallikuulekuses kergem nendel koerajuhtidel, kelle koer oskab juba kõrval käia, seista, istuda ja lamada.

Krista: Tõsi, üsna keeruline on koera juhtida, kui koera ainus eesmärk on platsil nuuskida ja/või teiste koerte juurde minna. Koera ja koerajuhi omavahelise kontakti loomine peaks olema ABC enne ükskõik, millise spordiala valikut.

Vajaminevaid spetsiifilisi oskusi hakatakse õpetama iga ala algfaasis. Seega tulevased uued koerajuhid peaksid arvestama sellega, et nt agility trenni tulles ei saagi kohe rada joosta, vaid hakatakse tegema neid „igavaid“ baasharjutusi. Enne lugema hakkamist õpime „tähed selgeks“. Ehk koerajuhi eelduseks on see, et olemas oleks tahe, kannatlikkus ja soov edasi õppida ning areneda koos koeraga.

Kui rallikuulekuses on koeri väga paljudest erinevatest tõugudest, siis agilitys on välja kujunenud nö „põhitõud“, kes seda harrastavad. See muidugi ei tähenda, et teistega ei saaks teha agilityt, aga võib-olla nõuab see mõnevõrra rohkem tööd ja kannatlikkust.

Kuidas on teie kogemuste põhjal need koeraspordialad Eestis viimastel aastatel arenenud?

Carmen: Rallikuulekus on viimastel aastatel väga palju arenenud. Varasemalt olid igal riigil omad rallikuulekuse reeglid; naaberriikidel oli sarnaseid jooni, kuid üldiselt need siiski erinesid suuresti.

Eesti võttis 2024. aastal kasutusele FCI reeglid. Need on rahvusvahelised, nö ainult ühe klassi reeglid, ehk siis enamus riike on võtnud need reeglid kasutusele oma kõrgeimas klassis (Eestis RK4).

Alumised klassid on jäetud rahvuslikeks või on kombineeritud FCI siltidega. Rahvusvahelised võistlused, sealhulgas maailmameistrivõistlused, korraldatakse vastavalt FCI reeglitele.

Eestis toimus uute rallikuulekuse reeglite vastuvõtmisega üldine muudatus kõikides klassides. Meie kolme madalamat klassi – RK1, RK2 ja RK3 – kohandati, et üleminek  RK4 (FCI) klassile oleks loogiline ja sujuv. Hindamist muudeti täpsemaks ja üheselt mõistetavamaks.

Ma usun, et kiiresti üle võetud FCI reeglid on aidanud ka Eesti rallikuulekuse tipptegijatel hästi esineda kahel MM-il. Samuti on ala harrastajate kokku toomiseks viimastel aastatel korraldatud rallikuulekuse suvelaagrit. Sel aastal on see meie klubi korraldada.

Krista: Kõige suurem viimase aja muudatus ongi see, et Eesti Agility klubid moodustasid  Agilityliidu, et laiendada spordiala kandepinda ja tõsta sportliku taset. Agility valdkonna ülesanded, mis enne olid EKL-KKK tegevusalas, on nüüd koondunud Eesti Agilityliidule.

Spordialana on agility muutumas järjest tehnilisemaks, järjest kiiremaks, mis omakorda nõuab järjest enam arengut ja tööd koerajuhilt ja koeralt.

Rallikuulekus: täpsus ja koostöö

Kuidas kirjeldaksid rallikuulekust inimesele, kes sellest varem kuulnud ei ole?

Carmen: Rallikuulekus on koeraga koos etteantud järjekorras ja kindlate ülesannetega raja läbimine. Rajal saab koer istuda, lamada, seista ja keerata erinevates suundades nii üksi kui koos koerajuhiga. Lisaks on rajal kasutusel 1-2 tõket ja koonused. Rallikuulekuses on tähtsamal kohal elementide soorituspuhtus kui kiirus. Kiirus tuleb mängu siis, kui võistlustel on samasuguse punktisummaga kaasvõistleja – siis vaadatakse, kumb tiim on kiirem.

Rallikuulekus sobibki seetõttu väga erinevatele tõugudele, et eelkõige on tähtis n-ö „puhas“ rada. Kui oleks tähtsam kiirus, siis suurtel ja aeglasematel tõugudel, näiteks landseeridel, oleks raske kõrges konkurentsis püsida võrreldes border colliedega.

Millist tüüpi koertele ja omanikele sobib rallikuulekus kõige paremini?

Carmen: Rallikuulekus sobib peaaegu kõigile. Tähtis ei ole koera tõug, suurus ega ka vanus, kui tervis on korras. Tähtis on, et inimene tahaks oma koeraga koos tegutseda ja on nõus õppima ja harjutama, et elementide sooritused tuleksid hästi välja. Nagu Krista enne ütles, siis kõigepealt peab „tähti õppima, et lugema saaks hakata“. Kui „tähed“ on selged, saavad kõik hakkama.

Agility: kiirus, energia ja täpsus

Kas agility sobib kõigile koertele ja koeraomanikele või on mingeid piiranguid? Millist füüsilist ja vaimset ettevalmistust agility treeningud eeldavad?

Krista: Nagu siin enne juba välja toodud, siis koera füüsiline vorm peab olema hea. Olen mitmed koerad nö dieedile pannud, kes trenni tulevad. Väga suurtel koertel on agilityt raske harrastada juba sellepärast, et nad ei pruugi tunnelisse mahtuda. Lisaks siis suur koormus nende liigestele. Puht minu isikliku arvamuse põhjal ei ole ehk mõistlik ka väga pika kere ja sealjuures lühikeste jalgadega koertel seda ala harrastada.

Koerajuhtide füüsis peaks olema selline, et nad jaksavad koeraga koos joosta. Rajal peab kiirendama, aeglustama, järsult pöördeid tegema jne. Ehk siis keegi ei ütle, et koerajuht peab nii või naa palju kaaluma, või sellise keskmise kiirusega olema, aga peab suutma enam-vähem koeraga koos tempot hoida. Või siis teine variant – õppida ise ja õpetada enda koerale kaugjuhtimist, mis lubab koerajuhil suhteliselt „laisk“ platsil olla.

Paljud koerajuhid (eriti need, kes on tipptasemel) teevad ekstra trenni selle jaoks, et platsil vastupidavust oleks. Koertega tehakse eraldi võimlemist, et lihas oleks toonuses ja vigastusteoht väiksem, käiakse eraldi jooksmas, et koeral võhma rohkem oleks jne.

Vaimse poole pealt. Trennides ja võistlustel on alati palju koeri, inimesi, müra ja igasugu muid häirijaid, millega mõnel koeral on raske toime tulla. Igasugu erinevate objektide, häälte, liikumistega jms peaks koera hakkama harjutama juba varajasest kutsikaeast.

Lisaks võtab koer üle selle emotsiooni, mis tema omanikul on, seega ka koerajuhi emotsionaalne seisund on oluline toetamaks koera tema sooritusel. Väsinud pea ja halva tujuga tehtud trennist ilmselt ei ole palju kasu. Ja inimestel tuleks endale teadvustada, et ükskõik, millist spordiala tehakse, nemad on selle oma koerale valinud, mitte koer. Ehk siis oma ambitsioonide ja eesmärkide seadmisel tuleks meeles pidada, et meil on koer, kes teeb kõik, mida oskab ja saab, aga vahel ehk oodatakse temalt liiga palju.

Kuidas valida, kas rallikuulekus või agility

Millised on kolm kõige olulisemat küsimust, mida koeraomanik peaks endalt küsima, et otsustada, kumb ala sobib?

Carmen (Krista nõustub): 

1. Kas sinu ja koera tervis ning võimekus lubavad teil joosta ja hüpata?
2. Kas sa pigem oled aeglasema mõtlemisega või kiire otsustaja?
3. Kas su koer tahab olla kogu aeg su kõrval või saab ta hakkama ka siis, kui oled temast 20 sammu eemal.

Alati tasub minna  proovima mõlemat ala ja otsustada siis, kumb sulle rohkem meeldib või harrastadagi mõlemat.

Rallikoer MTÜ eesmärk ja tegevus

Rääkige natuke, kuidas sündis Rallikoer MTÜ ja mis on selle peamine eesmärk?

Carmen: Rallikoer sündis, kui kolm trennikaaslast (mina, Krista ja Merrit Angerjärv) said aru, et me tahame tõsta Tartu ja Lõuna-Eestis teadlikkust sellisest spordialast nagu rallikuulekus ning teha võistlusi siinpool Eestit. Me mõistsime, et meil endil on piisavalt teadmisi, et anda neid edasi teistele, ja me suudame seda teha kõik koos. Rallikoera peamine eesmärk oli ja on anda Tartumaal paremad võimalused rallikuulekust harrastada.

Krista: Tol hetkel olid rallikuulekuse harrastajad pigem Põhja-Eesti kandis ja meil siin nagu ei toimunudki peaaegu mitte midagi. Tahtsime rallikuulekust endale lähemale tuua ja tutvustada ka teistele. Üsna varsti peale seda hakkas ala populaarsus suurenema väga kiirelt ja laialdaselt.

Milliseid teenuseid Rallikoer MTÜ pakub?

Carmen: Rallikoera kolm treenerit pakuvad rallikuulekuse baaskursusi, grupi- ja individuaaltreeninguid Tartus, Nõos ja Elvas. Korraldame ka seminare, õpitubasid, võistlusi ning vahvaid ühisüritusi meie klubis treenijatele.

Mis teid treenerina kõige rohkem innustab?

Carmen: Mind innustab see, kui inimene tuleb kodust koeraga välja ja tahab temaga koos veeta ühe vahva tunnikese korra nädalas uut õppides ning kodus ka harjutavad koos tegutsemist. Ja siis ühel päeval on rajal tiim, kes naudib seda, mida nad teevad, ja nad teevad seda hästi.

Krista: Minul paneb silma särama see, kui õpilane tuleb mu juurde ja ütleb: „Vaata, me harjutasime seda kodus ja meil tuleb see nüüd juba päris hästi välja.” Ehk siis, kui ma olen treenerina suutnud olla innustaja, et õpilased kodus ka harjutavad.

Mulle endale väga meeldib näiteks rallikuulekuse radu kokku panna ja sinna juurde mõnd „kiiksu” lisada, et õpilastel oleks vahepeal trennis midagi teistsugust. Lisaks arendab iga õpilane oma koeraga ka mind ennast, sest kui tekib mingi väljakutse, tuleb sellele lahendus leida ning vahel peab päris palju vaeva nägema, et see lahendus välja mõelda.

Kuidas on teie enda tee rallikuulekuse treeneriks kujunenud?

Carmen: Minu rallikuulekuse tee algas 2020. aastal, kui ma oma Jack Russelli terjeriga sattusin pärast kutsikakooli juhuslikult rallikuulekuse treeningutele. Jõudes ise võistlemiseni ning kohtudes Krista ja Merritiga, tekkis soov treenimisest rohkem teada saada. Vaikselt Krista kõrvalt õppides, tuli mu esimene treeninggrupp, mis käib trennis tänaseni. Kui sai asutatud MTÜ Rallikoer, siis oli selge, et ilma EKL-i liikmelisuseta ja atesteeritud treeneriteta on meil raske läbi lüüa, nii me Merritiga koos õppima läksimegi. Lisaks innustas mind treeneritööd tegema see, et Elvas (minu koduvallas) ei olnud koertele tol hetkel ühtegi treeningut.

Krista: Minu ralliteekond algas samamoodi 2020. septembris, kui läksin oma selleks hetkeks pea 6-aastase koeraga rallikuulekuse trenni. Enne seda tegelesime agilityga, käisime näitustel jne, aga rallist ei teadnud midagi. Kuna olin ka kuulekust teinud, siis see rallikuulekus ei tundunud väga keeruline ja soovisin treenida rohkem kui kord nädalas. Hakkasime Merriti ja Carmeniga koos treenima, sattusin seal kuidagi juhendaja rolli ja sealt see edasi liikuski. Hakkas tulema rohkem huvilisi ning moodustasingi treeninggrupid, mida hakkasin juhendama.

Mida soovitaksite inimesele, kes tahaks oma koeraga midagi uut proovida, aga ei tea veel, kust alustada?

Carmen: Otsige välja oma kodukoha koerteklubid ja uurige, mis treeninguid nad pakuvad. Googeldage ja vaadake YouTube’ist, mis need alad endast kujutavad. Võtke klubidega ühendust ning minge treeninguid vaatama või proovitreeningule.

Lõpuks leiate endale ala, mis teile ja teie koerale kõige rohkem meeldib. Spordialasid on tänaseks Eestis juba väga palju: kuulekusalad (kuulekus, sõnakuulelikkus, IGP), agility, rallikuulekus, hoopers ja jäljetreeningud.

Krista: Ma olen Carmeniga nõus! Proovige ja vaadake erinevaid alasid, hoidke meel avatud. See, mis algselt ehk omanikule meeldib, ei pruugi sobida koerale ja vastupidi. Tuleks leida selline koeraspordiala, mis pakub rõõmu mõlemale osapoolele.

The post INTERVJUU | Rallikuulekuse ja agility erinevused appeared first on SabaPunkt written by Kelly Käärd, sotsiaalteaduste MA

Fotograaf Kristian Kruuser räägib lemmikloomade pildistamisest stuudios ja selgitab, kuidas professionaalne fotosessioon sinu lemmikust väärtustab koos veedetud hetki ja loob hindamatuid mälestusi.

Koerad on meie pereliikmed. Nendega jagame hommikusi tervitusi, pärastlõunaseid uinakuid ja õhtuseid jalutuskäike. Kui mul täitus fotograafina 15 aastat. Jäi seljataha üle tuhande inimese ametiportree. Sel hetkel tajusin, et vajan värsket hingamist. Ei möödunud päevagi, kui mu sõber mulle ühe pööraselt naljaka koerapildi saatis ning samal ajal võtsid ämm ja äi kutsika.

Siis aga elu tegi oma korrektuurid ning sel hetkel sain üsna kiiresti aru, et koertel on sama palju karakterit kui inimestel. Vähemalt siirust on neil kindlasti rohkem. Professionaalne koeraportree on selleks suurepärane võimalus, mis võimaldab jäädvustada kogu seda isiksust, just ilma segava mürata, ainult puhtal stuudiotaustal. 

Koeraportree ei ole pelgalt nunnu mälestus. See on läbimõeldud protsess, kus fotograaf loob valguse, tausta ja tempo, mis laseb koeral olla tema ise. 

Minu lähenemine on stuudiopõhine. Ka kodus pildistades panen üles neutraalse tausta, et fookus püsiks pilgul, ilmel ja olemusel. Nii sünnib lemmiklooma portree, mis on aus ja ajatu. Prinditud pildid riiulil või seinal, mis kutsub naeratama ja meenutab ühiseid lugusid.

Professionaalse fotograafi tööriistad ja kogemus ei lisa vaid tehnilist kvaliteeti. Need annavad mälestusele sügavust ja tähendust, mis eristab juhuslikku telefoniklõpsu koeraportreest. Olgu tegemist koerte pildistamisega stuudios või mobiilse stuudioga sinu kodus. Eesmärk on luua foto sinu parimast sõbrast, mis kõnetab täna ja kõnetab ka homme.

Koera iseloomu ja olemuse jäädvustamine

Olles pildistanud üle saja pulma, tuhande inimese ametiportree, arhitektuuri ning reklaampiltide. Selle aja jooksul olen lihvinud detailide märkamist peensusteni.

Koerte pildistamine nõuab sama. Minu stiil on minimalistlik ja emotsionaalne. Tehniliselt kasutan kiireid stuudiovälke, mille sähvatus on lühem kui 1/2000 s. Hoian ava kinni, et teravussügavus annaks koerale rohkem liikumisruumi.

Kõige ehedamad näoilmed sünnivad sekundi murdosa jooksul. Just sel hetkel, kui koer püüab näiteks maiust. Selles peitub terve galerii: püüdlikkus, võidurõõm, kerge piinlikkus, kelmikus, ootusärevus. Need ilmed on tihti naljakad nimelt seetõttu, et on nii siirad.

Kui tegin oma esimesi koeraportreede katsetusi, siis oli üks koer, kes ei olnud varem otseselt maiuse püüdmist harjutanud. Lisaks kartis ta alguses ka välgu sähvatuse klõpsu. Kusjuures võõraste helide kartus on tavapärane varjupaiga koertele. Kodus elavatel lemmikutel esineb seda väga harva. Siis selguski, et antud koer oli võetud üle kolme aasta tagasi varjupaigast.

Esimesed kümme minutit pilti ei teinudki. Mängisime niisama ja kohanesime uute oludega. Välk plõksis taustal ja see aitas üsna kiirelt harjuda. Pärast 15 minutit saime esimesi pilte ning lõpus õnnestusid maiuse püüdmisel juba imelised kaadrid. Ta oli erakordselt kiire õppija. Kannatlik algus tõi välja esialgu ettevaatliku koera tõelise olemuse.

Koera pildistamine stuudios ja sinu kodus

Stuudiosessioon (stuudio Tallinnas) on rahulik ja läbimõeldud. Esmalt lasen koeral ümbrusega tutvust teha: ringi vaadata, nuuskida ehk kasutada oma haistmismeelt, hinnata kaugusi ja võtta sisse „oma koht“. Palun koeraomanikul alati kaasa võtta lemmiku tuttavad mänguasjad ja maiused, mis loovad turvalise keskkonna. Seanss sisaldab alati palju puhkepause.

Omanik on vajadusel lähedal ja aitab koeral ennast mugavalt tunda ning julgustab teda. Mina kohandan valguse ja tempo koera järgi. Julge temperamendiga sõber saab mängulise energiaga pildi, rahulikumale loomule jätame aga rohkem ruumi vaiksele pilgule.

Mobiilne stuudio ehk üle Eesti on suurepärane lahendus, kui koer tunneb end turvaliselt vaid oma kodus. Mul on kaasas taust ja valgustid. Stuudioga samaväärne professionaalne tulemus sünnib 2,5 × 3 m alal. Tavaliselt elutoas.

Vajadusel võtame libisemise vältimiseks appi vaiba, et neljajalgsel sõbral oleks mugavam istuda. Mida vähem on ruumis teisi inimesi, seda lihtsam on koeral hoida fookust. Sedasi sünnivad võrdselt kvaliteetsed portreed ka arglike, vanemate või erivajadusega koertega.

Mida peaks koeraomanik teadma enne koeraportree sessiooni

• Kas mu koer püsib pildistamise ajal paigal? Enamasti piisab sekunditest. Sessioon on mänguline, teeme pause. Kümnest väikesest peatumisest sünnib juba paarkümmend head kaadrit. Sessiooniaeg ongi valitud pikem, et ka kõige energilisem koer saaks pildile. Kui koer püsiks ideaalselt paigal ja täidaks kõiki käsklusi, võiks pildistamise ära teha kümne minutiga;
• Kuidas koera ette valmistada? Kammida ja puhastada silmad/nina vahetult enne tulekut;
• Kuidas enne pildistamist ajastada söögikord? Jäta umbes kaks tundi enne sessiooni toidukorra vahele pikem paus. Siis on koer erksam ja maiused motiveerivamad. Samas ära tee liiga pikka pausi. Kui koer on päev otsa söömata, siis keskendub ta ainult igale järgmisele ampsule;
• Kas võtta kaasa mänguasju ja maiuseid? Võta kindlasti harjumuspärased maiused kaasa. Tuttav lõhn loob turvatunde.

Professionaalne koeraportree on väärtuslik mälestus ja lõbus tegevus parima sõbraga

• Kas koer kardab välklambi sähvatust? Enamik koeri ei reageeri sellele. Kui vaja, alustame nõrgema välguvalgusega ning seejärel tõstame valguse tugevust samm-sammult;
• Kas pildistada kodus või stuudios? Kodu on parim valik arglikele või eakatele koertele. See on hea valik ka siis, kui endal ei ole võimalik koos koeraga mugavalt liikuda;
• Kas minu kodu sobib stuudioks? 2,5 × 3 m ala on piisav. Pildile jääb vaid taust. Ülejäänu võib jääda nii, nagu on. Oluline on vaba põrandapind. Taustapaber peab laotuma kõvale põrandapinnale (parkett, laminaat, betoon, laudis). Paberi alla ei saa jääda vaip;
• Kes viibib ruumis? Ideaalis pildistatav koer ja perenaine või -mees. Vähem segajaid tähendab paremat keskendumist;
• Kuidas käib piltide valimine? Esmalt saadan vesimärgiga eelvaated. Seejärel saad valida oma lemmikud, millest valmistan lõplikud töödeldud trükikvaliteediga failid 1–2 nädalaga;
• Mis teha kui koer ei armasta pildistamist? Ei pea armastama, piirdume lühikeste hetkede ja rahuliku tempoga. Koer ei pea oskama trikke ega omama kuulekuse auhindu. Ka kõige elavam koer saab pildile.

Lemmiklooma fotograaf koerte varjupaigas

Selleks et ennast proovile panna ja midagi tagasi anda, pakkusin oma aega Varjupaikade MTÜ-le. Varjupaiga koerad on palju läbi elanud ning suures stressis. Iga klõps ja sähvatus võib olla neile hirmutav.

Selle kogemuse käigus õppisin arglikumate koertega kontakti loomist. Mõistsin kiirelt, et esmakohtumisel tuleks ennast maha kükitades võimalikult väikeseks teha. See võtab koeral oluliselt hirmu vähemaks.

Esmalt tuleks koeral lasta endaga tutvust teha, lubada tal end nuuskida ja harjuda. Kui esimene kontakt on loodud, ei tohiks koera pead kohe agaralt paitama hakata, sest koera jaoks võib pea puudutamine olla allasurumise märgiks.

Silitamine võiks alata rinnakust, sest sealt algab usaldus. Varjupaigas pildistatavad koerad vaatasid kogu pildistamise aja jooksul kaamera poole vaid mõned sekundid. Sellest piisas. Paari lühikese ajaakna jooksul sündis kõigist koertest kaks esinduslikku portreed.

Hiljem kirjutas varjupaik, et fotod läksid kohe kodulehele ja sotsiaalmeediasse. Eriti südantsoojendav oli lugu, kui äsja koera võtnud inimene mainis oma Instagrami Story’s, et just minu tehtud portree ajendas teda varjupaigast koera võtma. Need hetked kinnitavad, et lemmikloomafotograaf ei tee ainult pilti, vaid aitab ka sõnumil kohale jõuda.

Kuidas muuta koerafotod kestvateks mälestusteks

Digitaalne fail on mugav, kuid trükk annab mälestusele kaalu. Arhiivikvaliteediga fotopaber, hoolikalt valitud paspartuu, muuseumiklaas ja raam toovad teose esile ning hoiavad pildi värvid ja kontrasti alles aastateks.

Seinal, riiulis või laual seisev koeraportree toob alati naeratuse näole. See on ka ideaalne kingitus koerainimesele. Kinkekaart annab soojust ja tõuke kellelegi, kes „on ammu mõelnud“, ent pole sammu teinud.

Kinkekaart on soe kogemus, mis pakub rõõmu ja elevust nii kingi saamisel, pildistamise hetkel kui ka hiljem fotosid vaadates. Üks kink, aga lugematu hulk ilusaid emotsioone. Võimalus on kinkida fotosessioon stuudios või tellida fotograaf kingisaaja koju tema lemmikkoera pildistama.

Broneeri sessioon või küsi lisa külastades minu kodulehte: Kristjankruuser
(koeraportree Tallinnas ja mobiilne stuudio üle Eesti)

The post Professionaalne koeraportree on väärtuslik mälestus ja lõbus tegevus parima sõbraga appeared first on SabaPunkt written by Kelly Käärd, sotsiaalteaduste MA

Hoid ja Hool asutaja, koertehoidja ja groomer Silja Parts räägib oma teekonnast ja igapäevatööst ning annab praktilisi nõuandeid koeraomanikele.

Intervjuus tuleb juttu sellest, kuidas Silja jõudis koertehoiuni, mida tähendab tema jaoks hool ja vastutus, milline näeb välja koerte päev hoius ning kuidas hoolitseda erinevate karvatüüpide ja tundliku naha eest. Lisaks jagab ta lihtsaid nippe, mida iga koeraomanik saab kodus ise teha, et lemmik oleks terve, rahul ja hoolitsetud.

Silja Partsi Hoid ja Hool: taust ja teekond

Silja, sa oled üle kolme aasta tegelenud koertehoiuga. Kuidas see tee sinuni jõudis?

Minu minia tegeles koerahoiuga ja mulle meeldis mõte ka ise seda teenust pakkuma hakata. Kuid kuna meil oli peres prantsuse buldog, ei saanud ma tema dominantse iseloomu tõttu sellega algust teha. Meie 10-aastane sõbrake suri kolm aastat tagasi põievähki ning sealtpeale sai alguse minu teekond koerahoidjana.

Sa olid varem alushariduse õpetaja. Kuidas õpetajaamet on sind aidanud koertega töötamisel?

Olen üsna pika sütikuga, kannatlik ja empaatiline. Sealjuures ei unusta seada konkreetseid piire ja ennast kehtestada. Arvan, et koertega tegeledes tulevad need omadused ainult kasuks. Samuti tean, kui suur on vastutus hoolitseda kellegi kalli pereliikme eest, mida ju koerad samuti on.

Silja Partsi Hoid ja Hool: koertehoid

Kuidas näeb välja üks tavaline päev koerahoius?

Enne uut koera hoidu võttes, saadan omanikule küsimustiku, mis sisaldab ülevaadet koera käitumise, harjumuste ja tervisliku seisundi kohta. Selle järgi ma siis päeval toimetangi. Peab tõdema, et koerte jaoks on päeva kõrghetked, kui nad saavad metsa jalutama minna. Seal vahetan sagedasti marsruuti, et neil oleks ikka värskeid „ajalehti“ lugeda ehk uusi lõhnu avastada ja saaksid oma haistmismeelt kasutada. Samuti meeldib neil minuga aias aega veeta, otsida rohu sisse peidetud maiust või palli mängida. Ja loomulikult ei ütle nad ära võimalusest minuga diivanil lebotada, juhul kui see on ka kodus lubatud.

Kas on mõni lugu või hetk, mis on sulle hoiuperioodil eriliselt meeldejäänud?

Proovihoidu tuli üks ärev ja kartlik põlvekõrgune koer. Perenaine hoiatas kohe, et ta kardab ilmselt mind rohkem, kui mina teda, ja võib hammustada. Jupp aega me siis istusime. Üks ühes diivani otsas ja teine teises. Kuna talle meeldisid pallid, siis minu üllatuseks soostus ta minuga palli mängima. Niisiis hakkas jää palli ja maiusega vaikselt sulama. Nüüdseks on ta üks suuremaid läheduse otsijaid ja kallistajaid.

Teine vahva seik oli saksa linnukoeraga, kes on väga suure liikumisvajadusega. Panin siis veotrakside külge kohe kaks pikka rihma, endal metsa minnes pooljoostes keel vestil. Peremees naeris selle peale, et nii pikka rihma pole olemas, mis tema koera liikumisvajadust rahuldaks. Aga ta soostus GPS-seadet minuga jagama ja sõbrake kuuletus jalutuskäigul hästi. Kui mina kõndisin kolm kilomeetrit, siis tema kihutas selle aja jooksul mööda põlde kümme kilti maha.

Silja Partsi Hoid ja Hool: grooming ehk lemmikloomade hooldus

Üle aasta oled pakkunud ka koerte hooldust. Kuidas see on sinu tööd rikastanud?

Mul on hea meel, et saan kogukonnale ja ka hoiukoerte klientidele seda teenust pakkuda. Grooming ei ole ju vaid koera välimuse parandamine, vaid tema heaolu tõstmine ja haiguste ennetamine. Arvan, et lähen ajas järjest paremaks. On juba rohkem enesekindlust ja kogemusi. Samuti nõuandjaid ja vastavaid gruppe, kus vajalike teemade üle arutada.

Kui tihti on soovitatav koera karva hooldada, kammida ja küüsi lõigata ning millal tasub pöörduda professionaali poole?

Usun, et kõik saaksid oma koera kammimise, pesemise ja kuivatamisega kodus hakkama. Keeruliste lõikustega on muidugi teine asi. Samuti eeldab täishooldus vajalikke vahendeid ja oskusi. Soovitan tihedamalt vaadata, mis koera karvastikus toimub, eriti aluskarvaga koertel. Kui sõrmed ikka läbi kasuka nahani ei jõua, on aluskarv lamandunud ja vajab välja kammimist.

Küüned, täpsemalt küünised võiks iga kuu üle vaadata, kas nad vajavad tagasi lõikamist. Ei pea korraga palju võtma, vaid vähehaaval.

Miks on küüntehooldus koera tervisele oluline? Mis võib juhtuda, kui seda regulaarselt ei tee?

Küünte lõikamine võib tunduda pisiasi, aga see on koera jaoks tegelikult väga tähtis. Kui küüned lähevad liiga pikaks, on tal ebamugav käia. Koer võib hakata lonkama  ja tema loomulik liikumine on häiritud. Samuti võivad need murduda, mis võib tekitada põletikku.

Nõuanded koeraomanikele

Karmikarvalised tõud
Karmikarvalised koerad, nagu terjerid ja šnautserid, vajavad regulaarset trimmimist, et eemaldada vana ja surnud karv. See ei ole lihtsalt esteetiline hooldus – käsitsi karva välja kitkumine aitab säilitada karva loomulikku tekstuuri ja värvi ning hoiab naha tervena. Tavaliselt tehakse põhjalik trimmimine iga 2–3 kuu tagant.

Aluskarvata koerad
Näiteks puudlid, yorkshire’i terjer ja shih tzu ei aja karva, kuid nende karv kasvab pidevalt nagu juuksed. Seetõttu vajavad nad regulaarset pesu, föönitamist, kammimist ja lõikust iga 4–6 nädala järel. Karva tuleks kammida vähemalt paar korda nädalas, et nahk saaks hingata ja vältida pusasid. Pesemisel kasuta õrna, niisutavat šampooni, mis ei kuivata nahka.

Aluskarvaga koerad
Tõud nagu Alaska malamuut, Siberi husky ja chow chow on tuntud oma tiheda aluskarva poolest. Nende hoolduse võti on regulaarne kammimine, eriti karvavahetuse ajal kevadel ja sügisel. Hea on kasutada furminaatorit, harja ja pusakammi. Suuremates koerapoodides on päris hea valik. Samas võiks koera pesta vaid vajadusel, et hoida naha kaitsekihti.

Kuidas hooldada koera, kellel on tundlik nahk või kalduvus nahaprobleemidele?

Kui koeral on tundlik nahk või kalduvus ärritustele, vali hüpoallergeensed, lõhnatud hooldusvahendid ja väldi sagedast pesemist (v.a ravišampoonid). Hea oleks konsulteerida loomaarstiga, et välistada allergiad või parasiidid.

Kas kodus saab midagi ise teha, et koera karv ja nahk püsiks terve või tasub pigem professionaali poole pöörduda?

Kui sa oma kutsu sülle võtad või silitad, siis sa ju tunned, kas tema karv on puhas, ilma pusadeta või hoopis lõhnab halvasti ja on määrdunud. Peida diivanipadja alla üks kamm või hari. Kasuta ära aega, mil ta otsib su seltsi, ning harja teda õrnalt. Väike maius ehk aitab protseduuri taluda. Kui rahakott lubab, külasta groomerit pigem tihedamini kui harvem. Selleks ei pea tegema alati täishooldust. Võib ju tulla ka ainult küüsi lõikama, kammima või käpahooldusele.

Iga koer on pereliige

Mis on see, mis sind kõige rohkem rõõmustab, kui hoolitsed koerte eest?

Ma tahan, et koerad oleksid meie juures rahulikud ja rõõmsad. Ja kui nad seda on, rõõmustab see mindki.

Kui ma iluhoolduse lõpetan, on mul eelkõige hea meel, et kõik läks hästi, ega juhtunud apsakaid või õnnetusi. Koer sai puhtaks ja tunneb ennast paremini. Vahva on vaadata, kuidas nad sooja vee all mõnulevad või pärast lõppviimistlust rõõmsalt raputavad. Tavaliselt ma tänan kutsut kannatlikkuse eest ja vabandan, kui tegevus kauem aega võttis. Ja üks üle põse liikuv keeleke on nende tänuväljendus minule.

Silja Partsi Hoid ja Hool: hoolitsetud koerad Keilas

Hoid ja Hool pakub kodust koertehoidu ja lemmikloomade hooldust Keilas, kus iga koer hoitud ja hoolitsetud. Silja tegemistel aga saad silma peal hoida Facebookis.

Kui aga otsid oma piirkonnas teenusepakkujat, siis vaata SabaPunktist: koerahoid või grooming.

The post INTERVJUU | Hoid ja Hool asutaja Silja Parts: hoitud südamega, hoolitsetud armastusega appeared first on SabaPunkt written by Kelly Käärd, sotsiaalteaduste MA

Kuidas aru saada, kas koerahoidja on usaldusväärne ja sinu lemmikule parim valik? Just sellest räägib kogenud koerahoidja Kriste Kosseson, kellel on üle 15 aasta kogemust ning kes teab hästi, millised omadused eristavad tõelist professionaali lihtsalt abivalmis inimesest.

Usaldusväärse koerahoidja kogemus ja teadmised

Milliseid teadmisi või oskusi professionaalne ja usaldusväärne koerahoidja tavaliselt omab, mida tavainimene ei pruugi teada?

Enamik professionaalseid ja usaldusväärseid koerahoidjaid tunneb või vähemalt peaks tundma koerte käitumispsühholoogiat ja kehakeelt, mis on koerte hoidmise puhul väga oluline. Oluline on aru saada, kas koer tunneb end etteantud olukorras mugavalt, on stressis või lausa paanikas. Need märgid on olulised, et koer tunneks ennast hoius turvaliselt ja rahulikult. 

Tavainimese puhul, kellel on kodus olnud või on praegu koer, on need teadmised sageli puudulikud. Sageli võib tänavapildis näha, et koer annab kehakeelega märku oma vajadustest, kuid omanik ei pane seda tähele. Professionaalne koerahoidja oskab neid märke ära tunda ja õigesti tõlgendada.

Professionaalne koerahoidja ei lase koeral tutvuda või mängida iga vastutuleva inimese või koeraga, mis tihti tavainimesele tundub väga tavaline ja koera jaoks tore tegevus, kuid tihti hoopiski tõstab stressitaset ja võib tekitada hiljem hoopiski suuremaid probleeme. 

Koera vajadused ei piirdu ainult mõnel pissitiirul käimise ja söömisega. Enamik koeri vajab iga päev vähemalt ühte pikemat jalutuskäiku, mängimist, uute trikkide õppimist, vaimseid tegevusi ja ka võimalust rahulikult puhata. Eriti meeldib koertele kui jalutuskäik toimub looduses, mitte ei piirdu maja ümber tiiru tegemisega.

Professionaalsel hoidjal peaks olema paremad teadmised koerte esmaabist  kui tavainimesel ning kodus eraldi koertele sobiv ravimikarp, vajalike esmaabivahenditega. Paljud viivad reisi ajaks oma koera mõne sugulase juurde, sest see hoid on enamasti tasuta. Tagasi saavad tihti paar kilo raskema koera, sest loom vaatas nii nunnude silmadega ja sai pidevalt lisa. Kuid seda kaalu on väga raske ja vaevarikas alla saada ja on omanikule hiljem mitme kuu töö, mis sugulastel tihtilugu õnnestub koerale 1–2 nädalaga juurde sööta.

Professionaalse koerahoidja juures sellist asja ei juhtu. Koer saab täpselt ettenähtud koguse süüa ja sobivaid maiuseid. Mõnele koerale on vaja ka ravimeid anda, ka see on professionaalse koerahoidja juures tavapärane tegevus.

Mida annab professionaalne koerahoidja võrreldes sõbra või naabriga?

Professionaalne ja usaldusväärne koerahoidja annab sulle hingerahu ja kindlustunde. Saad rahulikult reisida ja puhata, teades, et sinu koer on kogemustega inimese hoole all. Kindlasti peaks hoidjaga tegema ka hoiulepingu, kahjuks paljud seda veel ei tee, et oleks selge, kuidas toimida, kui koeraga peaks midagi juhtuma.

Kõige tähtsam küsimus on ka see, et kas su sõber, sugulane või naaber päriselt tahab su koera hoida. Kui ikkagi reaalset tahet pole koera hoida, siis on hoid nii koera kui ka hoidja jaoks ebameeldiv kohustus ja koer ei saa hoius vajalikku hoolt ja armastust.

Tasub kindlasti ka mõelda, kas sinu tuttav või naaber oskab ära tunda koera terviseprobleeme ja oskab vajadusel kliinikusse minna ning ei kaota selles olukorras mõistust.

Mitmed tervisemured ei ole kergesti märgatavad, vahel jäävad need tähelepanuta isegi kogenud koeraomanikul. Professionaalne ja usaldusväärne koerahoidja märkab selliseid probleeme suurema tõenäosusega ja oskab vastavalt olukorrale tegutseda.

Eriti tuleb professionaalne koerahoidja kasuks siis kui sul on murelik või muudmoodi eriline koer, enamus tuttavaid ja naabreid ei pruugi sellise koeraga toime tulla. Paljudel professionaalsetel koerahoidjatel on ka endal kodus koerad või on nad varem koeri pidanud, mis enamasti tähendab, et nad on käinud erinevates trennides või koolitustel, mis annab ka parema kogemuse teiste koertega tegelemisel ning nad oskavad paremini hallata erinevaid olukordi koerale positiivsel viisil. 

Enamasti käivad ka professionaalseid hoidjaid koertega rohkem jalutamas ja sotsialiseerimas, kui lihtne pissitiir ümber maja. Mõned viivad ka koera trennidesse või pikemale matkale. Arvan, et vähe on neid naabreid või sõpru, kes viitsiksid su koeraga minna kahetunnisele metsamatkale. 

Mina viin pikematel hoidudel alati vähemalt paar korda koera pikemale metsa- või rabatiirule. Paljud kliendid on tõdenud, et nad ise ka ei käi nii palju oma koertega metsas, kui nad minu juures hoiu ajal käivad. Ka päevahoiulistega üritan alati teha pikema metsatiiru, kus nad saavad lihtsalt nuuskida, joosta ja soovi korral mudamülkas kõhuli aeleda.

Kuidas koerahoidja kogemus erinevate koertega annab eelise?

Iga kogemus on väärtuslik – mida rohkem oled erinevate koertega töötanud, seda parem. Kuid kogemuste arv üksi ei taga veel oskust iga koeraga toime tulla, see kas oled hoidnud 10, 50 või 100 erinevat koera ei anna kindlat kogemust, et nüüd saad kõikide koertega hakkama. Kõik koerad on erinevad: neil on oma harjumused, kiiksud ja hirmud. Sama tõu või isegi sama pesakonna koerad võivad olla täiesti erineva iseloomuga. Ei saa eeldada, et kui oled hoidnud nelja kuldset retriiverit, siis oskad hoida kõiki kuldseid retriivereid.

Ka minul on 15 aasta jooksul kogunenud kogemusi sadade erinevate koertega, kuid siiani tuleb ette koeri, kes mind oma käitumise või hirmudega üllatavad. On olnud ka koeri, keda ma pärast proovipäeva hoidu ei saa võtta, sest nad ei kohane minu koduse keskkonna või minu koertega või nad ei klapi minuga hästi. Sellisel juhul oleks koeral liiga suur stress ning see ei oleks hea ei talle ega teistele. Ja sellises olukorras peab hoidja suutma saata koera kellegi teise juurde, mitte hambad ristis koera ikkagi hoidma.

Enne hoiule andmist, küsi koerahoidjalt need küsimused:

• Kui pikk on hoidja kogemus? 
• Kus ja kuidas koer elab? (korteris/majas, puuris/aedikus/toas lahtiselt jne)
• Kas korraga on hoius mitu koera? 
• Kas hoidja teeb sinuga lepingu? (leping oleks vajalik pikemate hoidude puhul) 
• Mis on hoidja üldine päevaplaan ja kas järgitakse omaniku antud plaani? (kas hoidja käib tööl, kas koer on kaua üksinda)
• Kui su koer on reaktiivne, ärev vms. Kuidas hoidja sellega hakkama saab?
• Kas hoidjal on kodus teisi loomi, inimesi, lapsi? 
• Millised loomaarstid või kliinikud on need, kuhu hoidja vajadusel koera viia saab? 
• Kas ja kuidas tehakse esmane kohtumine ja proovihoid? 
• Kas ja milliseid olulisi koolitusi on hoidja läbinud?
  
  

Millised on levinud vead koerahoidja valimisel?

Mõned valivad hoidja ainult hinna järgi või leiavad Facebooki postituse all esimese kommenteerija, kes on nõus koera hoidma, odavaim variant ei pruugi olla parim variant. Samuti jäetakse tihtilugu tegemata taustakontroll, kuigi tänapäeval annab juba väike googeldamine või Facebooki otsing päris palju kasulikku infot. Kindlasti ei tohiks koera anda hoida ka alaealisele.

Olen kuulnud mitmeid juhtumeid, kus omanik saab tagasi väga halvas seisukorras “koerahoidja” käest.  Seega eriti oluline on ka proovipäeva või eelkohtumise tegemine, ja siinkohal tuleb sisetunnet usaldada. Omanik näeb enamasti kohe ära, kas koeral on hoidjaga mugav ja tore.

Minul on pikematel hoidudel kohustuslik proovihoid ja enne seda räägime omanikuga kindlasti kõik asjad läbi, mul on ka tehtud küsimustik, kus omanik vastab kõikidele olulistele küsimustele, nii koera päevaplaani kui ka iseloomuomaduste kohta. Lisaks on võimalik tulla omanikul alati minu koju ja koertega tutvuma, paljudega käime ka koos metsas jalutamas, et näha kuidas klapp on. Kui hoidja ei luba teha proovihoidu või tulla kohtuma teiega, kuidas saab talle oma koera usaldada? Samuti ei tasu jätta rääkimata koera eripärasid, nagu tervis, harjumused, kiiksud või hirmud.

Usaldusväärse koerahoidja meelespea

• Koer tunneb end koerahoidja juures rahulikult ja mugavalt;
• Hoidja loob hea kontakti koera ja omanikuga;
• Omanik tunneb end turvaliselt ja saab oma küsimustele vastused;
• Hoidja pakub proovihoidu või kohtumist/jalutuskäiku;
• Pikema koerahoiu puhul sõlmitakse hoiuleping;
• Koerahoidja lubab ja saadab igapäevaselt koera kohta infot ja pilte, kuidas läheb ja mis nad tegid.
  
  

Usaldusväärne koerahoidja

Kriste Käpamaailm on üle 15 aasta tegutsenud kogenud ja usaldusväärne koerahoidja. Lisaks pakutakse koerte jalutamise teenust ning koertele ja hobustele massaaži. Kui otsid usaldusväärset koerahoidjat Tartumaal, võta Kristega ühendust kodulehel Kriste Käpamaailm või Facebookis, Instagramis.

Oma piirkonnas teenusepakkujatega saad tutvuda SabaPunkti kategooriast: koerahoid.

The post INTERVJUU | Kriste Käpamaailm: kuidas valida usaldusväärset koerahoidjat? appeared first on SabaPunkt written by Kelly Käärd, sotsiaalteaduste MA

Koeraomanikud teavad, et jalutuskäik on koera päeva tipphetk. Kuid miks on jalutamine ja nuuskimine tegelikult nii olulised? Nordic Education Centre for Ethical Dog Trainingu kooli lõpetanud koerte käitumisnõustaja Melissa Lisel Aasav selgitab, miks on nuusutamine koera aju arengule, käitumise kujundamisele ja üldisele heaolule hädavajalik. Nuusutamine rahustab, vähendab ärevust ning pakub koerale loomulikku tegevust, mida iga koeraomanik võiks igapäevaselt soodustada.

Miks on jalutamine kasulik nii koerale kui ka omanikule?

Jalutamine on koera jaoks eluliselt vajalik tegevus. See võimaldab tal rahuldada oma igapäevaseid vajadusi ja uurida keskkonda, kus ta elab. Rahulikus tempos ja stressivabas keskkonnas koos jalutades tugevnevad koera usaldus ning mõlemapoolne heaolu.

Sel ajal, kui koer nuusib ja ümbrust avastab, saad sinagi hetkeks peatuda, sügavalt hingata, ringi vaadata ja oma päeva üle järele mõelda. Igapäevased jalutuskäigud pakuvad ainulaadseid hetki nii koerale kui ka sulle. Need tugevdavad teie omavahelist sidet ning annavad võimaluse ümbritsevat märgata ja tunnetada.

Anna nii oma koerale kui ka endale võimalus neid hetki tõeliselt hinnata.

Nuuskimine: miks see on koerale elutähtis?

Miks koerad üldse jalutuskäikudel nuusivad?

Koerad nuusivad, kuna see on nende loomulik instinkt. Nuuskimine on koerte üks viisidest teiste loomadega suhtlemiseks. Samuti on nuuskimine aju stimuleeriv tegevus, mis aitab koertel rahuneda ja kasvatada enesekindlust. Lisaks on see ka lihtsalt lõbus tegevus, mille kaudu koer saab õppida ja avastada ümbrust samal ajal.

Kuidas on nuuskimisvajadus seotud koera vanusega?

Igas vanuses koer nuusib ja vajab nuuskimist. Koera vanuse ja nuuskimisvajaduse vahel otsest seost ei ole. Küll aga võin oma kaasõpilaste ja õpetajatega tehtud eksperimendi põhjal öelda, et kõige rohkem nuusivad 1–2-aastased ning üle 10-aastased koerad. Eksperimendis osales 466 koera. Kõik osalejad läksid oma koeraga jalutama ja lugesid kokku kõik korrad, mil koer nuuskis, ning mõõtsid, kui kaua nuuskimine kestis. Nuuskimiste kestuse vahemikud olid 5–10 sek, 11–20 sek, 21–30 sek ja 31 sek–1 min. Kogutud info, kuhu märkisime ka koera soo, vanuse ja jalutuskäigu pikkuse, edastasime õpetajatele. Nemad analüüsisid andmeid ning esitlesid tulemusi meile hiljem.

Eksperiment näitas, et nuuskimine on koertele igas vanuses oluline tegevus, kuid teatud vanuserühmades esineb seda sagedamini ja pikemalt. See näitab, et nuuskimine on koerte loomulik vajadus ja tähtis osa ende igapäevaelust.

Nuuskimine vaimse väsitajana: miks see on oluline?

Miks on nuuskimine koerale sama oluline kui füüsiline aktiivsus?

Koeral peab olema vaimset tegevust, et vältida igavust ja stressi. Loogika on sama, mis inimestel: kui sa päevad läbi lihtsalt kodus vedeled ja muud ei tee, võib kergesti tekkida igavus ja masendus. Sama on ka koerte puhul. Sellest tulenevalt on vaimne tegevus vajalik koera arenguks ja heaoluks.

Kuidas aitab haistmismeele kasutamine vähendada probleemset käitumist?

Oluline on meeles pidada, et nuuskimine on koera ajutöö jaoks vajalik ja rahustav tegevus. Kui koer saab jalutades piisavalt nuuskida ja oma tempos liikuda, on ta koju jõudes rahulik ja väsinud.

Sageli võib tänavapildis näha, kuidas koeraga kiirustades kõnnitakse ja teda rihmast sikutatakse, mis pärsib koera ajutööd. Sellisel juhul tekib koeral segadus ning vajalik stimulatsioon jääb saamata. See tekitab igavust ning koer võib koju jõudes olla stressis ja närviline. Igavus ja stress võivad avalduda zoomie’na (kiire ringijooks), haukumisena või muude probleemsete käitumisviisidena, mis tekitavad ka omanikele pingeid. Sageli pahandatakse koeraga vaid seetõttu, et tal on igav. Siinkohal on omanike vastutus tagada, et koer saaks piisavalt nii füüsilist kui ka vaimset tegevust.

Levinud probleemid jalutuskäikudel: kuidas neid lahendada?

Miks koerad tirivad ja kuidas seda peatada?

Koerad tirivad, kuna neil on soov avastada. Meie omanikena peame andma koerale võimaluse avastada maailma, kus nad elavad. Pikem rihm ja treenimine aitavad koeral ilma tirimiseta avastada ja nuuskida. 

Tihtilugu on see ka õpitud käitumine. Kui koer on harjunud, et saab pingul rihmas edasi liikuda kiiremini, kinnistub talle arusaam, et nii jõuab kiiremini edasi. Põhjuseks võib olla ka vähene treening või piiride puudumine.

Tirimise vähendamiseks on võtmesõna järjekindlus. Koeral ei tohiks kunagi lasta edasi minna pingul rihmaga. Tuleb peatuda või suunda muuta seni, kuni rihm lõdveneb. Rahulikku kõndimist tasub kinnistada maiuste või kiitusega. Nii muutub jalutuskäik meeldivaks koostööks, mitte pidevaks sikutamiseks.

Kuidas kohandada jalutustempot erineva suurusega koerte jaoks?

Koera jalutustempo sõltub tema suurusest. Mida väiksem koer, seda aeglasem peab olema jalutamise kiirus. Jälgida tuleks, et koer kõnniks, mitte ei jookseks järgi. See tähendab, et korraga peab olema maas kolm käppa ja üks õhus käpp. Kui aga omanik kõnnib enda jaoks tavakiirusel, kuid tema pisike kutsu peab sammu pidamiseks jooksma, tuleks omanikul teha väiksemaid samme.

Rihmas käimine: parimad nipid tirimise lõpetamiseks

Kui kaua võib aega võtta, et koer õpiks rahulikult rihmas kõndima?

See sõltub sellest, kui palju omanik ise panustab. Kui igapäevasel jalutuskäigul järjekindlalt tegeleda tirimise lõpetamisega, võib arengut märgata juba umbes kolmandal päeval. Kõik sõltub sinu enda panusest ja rahulikuks jäämisest. Iga koer on erinev ja õpib omas tempos. Tuleb olla järjepidev ja tulemused ei jää tulemata.

Milliseid vigu omanikud sageli teevad, kui proovivad rihmast tirimist takistada?

Tihti inimesed ärrituvad ja hakkavad koera jõuga tagasi tirima või kurjustavalt kasutama sõna “ei”. Siinkohal on oluline meeles pidada, et rihmast tõmbamine tekitab koerale füüsilist valu, on ebameeldiv ja kohe kindlasti ei vii soovitud tulemuseni. Oluline on siiski jääda rahulikuks ning keskenduda sellele, et koera õigel hetkel järjekindlalt suunata ja soovitud käitumise eest tunnustada.

Mis on sinu parim nõuanne koeraomanikele, kelle koer rihma tirib?

Kõiki koeri saab õpetada ilusti rihmas kõndima, kuid mõnel võib selleks kuluda veidi rohkem aega. Oluline on varuda kannatust. Ärritumine teeb olukorra ainult keerulisemaks. Püsige rahulikud ja järjekindlad, ning tasapisi näete tulemusi.

Mida saaks koeraomanik kohe teha, et toetada oma koera haistmismeelt?

Kõige lihtsam on alustada maiuse otsimise mänguga. Lihtsalt peida 1 majus korraga ära ja lase koeral see ilma enda abita leida. 

Teine võimalus on teha maiuse otsimismängu nii, et viskad peotäie koera lemmikmaiusi (juustu, sinki…) murule laiali ja annad koerale aega ilma segamata neid otsida. Seda võid teha näiteks jalutuskäigu lõpus või niisama oma koduhoovis. Kindlasti ära abista koera maiuste leidmisel ning lase koeral teha pause ja lõpetada otsimine kui ta seda soovib. Minu soovitus on enne maapind läbi vaadata, et seal ei oleks koerale midagi ohtliku.

Kolmandaks soovitan koerale valmistada paar korda nädalas esemete avastamise mängu. Seda saad teha nii toas kui ka väljas. Leia umbes 10 eset, mida sinu koer ei ole varem nuusutanud, nendeks võivad olla ÜKSKÕIK mis esemed, mis ei ole koerale ohtlikud (oksa, kivid, riided, nõud, laste mänguasjad jne.) Pane esemed laiali nii et koeral oleks ruumi liikuda nende vahel. Seejärel lase koer välja/sisse neid nuuskima ja ära anna ühtegi käsklust ega keeldu, lihtsalt ole tasa ja lase koeral nuusutada. Tegevus kestab täpselt nii kaua kui koer seda ise soovib, lase koeral võtta pause kui ta neid vajab. (NB! vali esemed millele koer tohib pissida, mõni koer soovib selle tegevuse ajal märgistada).

Peamised nõuanded koera nuuskimise ja rihmas käimise toetamiseks

• Nuuskimine on koerale elutähtis. See rahustab, vähendab ärevust ja stimuleerib ajutööd, ennetades probleemset käitumist;
• Võimalda koerale vaba nuusutamine. Luba tal jalutuskäikudel oma tempos ümbrust avastada. Kasuta pikemat rihma, et koer saaks rohkem liikumisvabadust;
• Aktiivsus on vaimne ja füüsiline. Vaimne väsimus (nuuskimine) on sama oluline kui füüsiline aktiivsus. Mõlemad aitavad koeral olla tasakaalus ja rahulolev;
• Ära luba koeral tirida. Kui koer hakkab rihmast tirima, peatu või muuda suunda. Premeeri rahulikult kõndimist maiuste või kiitusega. Järjekindlus on võtmesõna;
• Hoia rahu. Ära karista koera tirimise eest. Jõuga sikutamine tekitab ebamugavust ja põhjustab füüsilist valu;
• Loo nuuskimise mänge. Peida maiuseid või esemeid, kus koer saab lõhnu avastada.
  
  

Kui otsid oma koerale jalutajat

Kui vajad oma koerale jalutajat, siis vali sobiv teenusepakkuja SabaPunktist: koeraga jalutamine

Loe ka SabaPunkti blogist: Koerte haistmismeel: mida ütleb teadus? ning intervjuud Britt Purdeloga: Mis on koerakeel ja kuidas koeraga paremini suhelda?

The post INTERVJUU | Melissa Lisel Aasav: nuuskimine toetab koera ajutööd, parandab käitumist ja tõstab elukvaliteeti appeared first on SabaPunkt written by Kelly Käärd, sotsiaalteaduste MA

Mis on „koerakeel“?

Kuidas sa defineerid koerakeelt? 

Suurim osa koerte suhtlusest toimub kehakeele kaudu. Liigutused, mis võivad tunduda suurema tähenduseta, on tegelikult koertel sageli tahtlikud ja osa kommunikatsioonist. Näiteks pea, pilgu ja keha keeramine, keelega üle enda nina käimine, hetkelised tardumised, keharaskuse muutused, muutused silmade kujus ja pilgus. Samuti kasutavad nad üht ja sama kehakeelt, nt istumist või haigutamist, olenevalt kontekstist erinevates tähendustes.

Koerad ei istu ainult selleks, et istuda ja jalga puhata. Istudes võib koer tahta teisele koerale või inimesele sõnumit edasi anda: „rahune / lõpeta / ma ei soovi, et olukorra energia tõuseks”. Koerad ei haiguta ainult väsimusest, vaid ka stressi korral. Selleks et mõista, kas ja mida koer parasjagu väljendada võib, on koera käitumist ja kehakeelt alati oluline hinnata kontekstis.

Lisaks suhtlevad koerad läbi helide ja lõhnade. Koerte peamine meel on haistmismeel. Koera mõistmiseks on oluline seda ka meeles pidada.

Miks on oluline koera kuulata, mitte ainult õpetada?

Esiteks on koerte jaoks ülioluline, et inimesed neid mõistaksid ja nendega kahepoolselt suhtleksid. See on nende jaoks sama tähtis nagu meie, inimeste, jaoks. Kujuta ette, et sind ei kuulata. Kui kaua aega kuluks, enne kui ärrituksid, tunneksid frustratsiooni või nördimust?

Paljud koerad elavad niigi elu, kus pole palju valikuvõimalusi ja neile on seatud palju ootusi selle kohta, kuidas nad peaksid käituma. Koera kuulamine ja temaga arvestamine aitab koera emotsionaalselt igapäevaelus väga palju.

Koerast aru saamine ja tema kuulamine on hädavajalik ka paljude murekäitumiste ennetamiseks ja lahendamiseks, kutsika sotsialiseerimiseks ning erinevates treeningutes edenemiseks. Kui koer näiteks „ei kuula” sõna või treening ei edene, ei ole asi tihti selles, et sõnakuulelikkust, agility’t vms tuleks rohkem harjutada. Takistused ja mitteedenemised esinevad tihti hoopis sellepärast, et koeral on mingi emotsionaalne mure, näiteks ei tunne ta end keskkonnas turvaliselt.

Ka murekäitumised, nt reaktiivsus, esinevad pea alati seetõttu, et koeral on mingi emotsionaalne mure, mitte sellepärast, et ta on kangekaelne või lihtsalt sõnakuulmatu. Koera emotsioonide mõjutamiseks on hädavajalik mõista, mida ta ütleb, ja talle vastata. Oletame näiteks, et koer on teiste koerte suhtes reaktiivne ja soovid seda muuta. Reaktiivse käitumise muutmiseks on vaja koeraga tööd teha teda ärritavast objektist piisavalt kaugel, nii et ta suudab veel olla rahulik ega reageeri.

Koerte kehakeelt mitte hästi tundes ei tea, kus see koht konkreetsel koeral on ja kui kiiresti või millal vahemaad vähendada sobiv oleks. Inimesed alustavad tihti liiga lähedalt, sest ei näe, et koeral on juba kaugemal stressitase positiivsete seoste loomiseks ja turvatunde kasvatamiseks liiga suur. Nii võib tunduda, et mingi protsess ei toimi, kuigi oma olemuselt toimib. Lihtsalt koerte kehakeelt tuleks paremini tunda. Käskida ja sundida emotsioone üldiselt ei saa. Tahtes koera emotsioone muuta, on temast arusaamine tegelikult keskne. Kui muutuvad koera emotsioonid, on muutus tema käitumises loomulik tagajärg.

Koeri kuulata on oluline ka turvalisuse huvides. Kui koer kasutab ähvardavat käitumist (uriseb, näksab, hammustab vms), siis ta on hakanud „rääkima” väga kõvasti. See ei meeldi koertele endalegi ja tekitab neis stressi. Seda saaks vältida, kui inimesed tunneksid ära tasasemaid märke koera ebamugavusest ning vastaksid neile.

Kehakeel kui koera peamine väljendusviis

Millised on olulisemad kehakeele märgid, mida koerte puhul jälgida? 

Koerte kehakeeles on kesksel kohal rahusignaalid, need on kehakeeles esinevad signaalid ja žestid, mida koerad kasutavad konfliktide vältimiseks, iseenda rahustamiseks, teise looma või olukorra rahustamiseks, heade kavatsuste väljendamiseks, aga ka ebamugavuse väljendamiseks. Rahusignaal on näiteks pea keeramine, keha keeramine, keelega üle enda suu või nina käimine, esijala tõstmine, keha kurvis hoidmine, raputamine, haigutamine, silmade sagedasem pilgutamine, eemale nõjatumine, kõrvade tahapoole viimine. Need on vaid mõned näited, rahusignaale on üle 30 erineva.

Selleks et aru saada, kas koer raputas parasjagu rahusignaalina või selleks, et vett kasukast välja saada, tulebki vaadata konteksti ja teada vähemalt natukenegi koerte loomupärastest käitumistest ning sellest, kes koer liigina on. Kahjuks on viimase ümber palju müüte.

Kas inimesed tõlgendavad neid signaale tihti valesti?

Pigem ei osata koera kehakeelt üldse suhtluseks pidada. Näiteks üks kehakeele signaal, mis jääb enim tähelepanuta, on see, kui koer pöörab oma pead. Kui keegi tahab koeraga suhelda, suhtlust alustada või mingil moel avaldab koerale survet (nt läheb tema suunas või siseneb tema isiklikku ruumi), ütleb koer pea või pilgu pööramisega väga viisakalt „ei”. Ta tahab suhtlusest loobuda või seda rahustada.

Vahel tõlgendatakse kehakeele signaale ka valesti. Näiteks arvatakse, et teisele koerale selga hüppav ja paaritamist imiteeriv koer tahab sellega näidata domineerimist. Tegelikult on see üks rahusignaalidest ja üldiselt märk stressist ning ülestimuleeritusest. Koeral on millegi pärast (nt tema koju siseneva võõra inimese või teise koera tõttu) emotsioonid väga suured ning ta vajab aega, ruumi ja kohta rahunemiseks. Pikas plaanis saaks tegeleda sellega, et koera ei ajaks teatud asjad nii emotsionaalseks, ja siis näeb loomuliku jätkuna, et ta ei käitu enam nii.

Kõik algab usaldusest

Kuidas koerad näitavad, et nad usaldavad inimest? 

Seda on näha koera kehakeelest, tema pilgust ja käitumisest. Usaldav koer otsib inimese tuge tema jaoks hirmsates või ebakindlates olukordades. Ta teab, et inimene ei peta teda, talle antakse vajadusel ja võimalusel aega ning ruumi, ta võib öelda „ei” ning julgeb vigu teha.

See võib tunduda vastuolus, aga selliste koertega on kokkuvõttes vähem muresid. Koer, kes usaldab, laseb end palju paremini suunata ja kuulab inimest paremini. Tema emotsionaalne heaolu on parem ning stress ja ärevus madalamad.

Kuidas luua ja säilitada usaldust?

Soovitan mõelda ette. Näiteks kutsikat koju tuues on ette teada, et mingi hetk on vaja temaga hooldusprotseduure teha. Alusta sotsialiseerimisega kohe, et hiljem ei oleks vaja asju jõuga teha, sest muidu ei pruugigi see õnnestuda. Arvesta, et väga paljud asjad, mida inimestena tahame koertega teha. Näiteks nende pesemine või autosõit, ei ole koerte jaoks iseenesestmõistetavad.Kindlasti tasub õppida koera kehakeele kohta, et koeraga saaks kahepoolselt suhelda ja, kui vähegi võimalik, temaga arvestada ning lubada tal kontrollida seda vähest, mida tal enda elus on võimalik kontrollida (mõistuse ja turvalisuse piires).

Täites korrapäraselt tema põhivajadusi. Nii koertel kui ka inimestel on imetajatena samad põhivajadused: turvatunne, vajadus heade suhete järele, võimalus teha liigile omaseid käitumisi (koertel nt nuuskimine), piisav puhkus, liikumine, etteennustatavus ja kontrollitunne jms. Lemmikutest koertelt on võetud ära paljud võimalused, kuidas nad saaksid ise oma vajadusi täita. Soovides olla usaldusväärne, tuleb inimesel vaadata, et koerale oleks antud võimalused oma vajadused järjepidevalt täidetuna hoida.

Ehk usaldust saab hoida, näidates oma koerale, et tal on sinuga turvaline, sa päriselt näed teda ehk räägid tema keelt ka ja tema vajadused ei unune vahepeal ära.

Kui inimene hakkab koerakeelt mõistma, mis tema koeras muutub?

Ma arvan, et koer tunneb suurt kergendust, kui ta märkab, et tema öeldust on hakatud paremini aru saama. Näen sageli ka seda, et koerad hakkavad rohkem „rääkima”, kui nad on aru saanud, et inimene mõistab neid. Nad hakkavad kehakeelt rohkem kasutama, sest näevad sellel rohkem mõtet.

Koerakeele Kooli missioon

Mis on sinu suurim soov Koerakeele Kooliga?

Peamiselt jagada kõike, mida olen seni õppinud (ja endiselt õpin) koerte suhtlemise ja kehakeele kohta. Soovin, et koerte keel oleks Eestis üha enam mõistetud, sest sellel on nii palju kasutegureid. See tõstab koerte heaolu, vähendab koeraomanike frustratsiooni ning lähendab inimesi ja koeri.

Millist muutust soovid inimeste suhtumises koertesse?

Soovin, et koeri nähtaks rohkem kaaslastena, kellel on oma vajadused, tunded ja piirid. Viimane ei tähenda, et ka meil, inimestel, ei võiks piire olla. Kooselu koeraga ongi koostöö ja selliste lahenduste leidmine, mis võiks võimalikult hästi mõlemale liigile sobida. Selline suhtumine võiks olla üldlevinud.

Mis muutuks maailmas, kui kõik oskaksid „koerakeelt“?

Koerad oleksid rahulolevamad ja tasakaalukamad. Selle tulemusena oleks ka inimeste mured koertega oluliselt väiksemad, sest rahulolev koer käitub suures pildis ka inimese jaoks mugavamalt.

Soovid oma koera tõeliselt mõista?

Kui Sulle pakub huvi, kuidas koerad tegelikult suhtlevad ja mida nende kehakeel meile räägib, siis tutvu Koerte Britt Burdelo kehakeele koolitustega.

Kõikide teenusepakkujateda saad tutvuda SabaPunkti kuulutustest.

The post INTERVJUU | Mis on koerakeel? Britt Purdelo õpetab koeraga suhtlemise kunsti appeared first on SabaPunkt written by Kelly Käärd, sotsiaalteaduste MA

Paljud meist ei seosta massaaži kohe loomadega, kuid tegelikult vajavad ka nemad hoolitsust ja tähelepanu samamoodi nagu meie keha. Selles postituses räägib Karolin Jürgenstein, kuidas loomamassaaž aitab parandada meie karvaste sõprade elukvaliteeti, leevendada valu ja suurendada liikuvust, sest iga koer väärib, et ta tunneks end oma kehas hästi ja valutult.

Kuidas defineeriksid loomamassaaži?

Inimesele, kes ei ole kuulnud, et loomadele tehakse massaaži, ütleksin ma nii: loomadel on samuti üks keha, mille eest on omanikel kohustus hoolitseda, seda märgata ja kuulata. 

Koertel on samamoodi lihased nagu inimestel. Nende kehad lähevad pingesse, valutavad, nendega juhtub õnnetusi ja vigastusi. Massaaž ei ole niisama spaas pikutamine, vaid kehas muutuse loomine. Massaažiga saab vähendada valusid ja pingeid, muuta struktuure elastsemaks ning parandada liigeste liikuvust.

Oluline on aru saada, et massaaž ei ole mingi imerohi, kus ühe seansiga suured pinged haihtuvad. Iga asi võtab aega, keha vajab taastumiseks aega ja järjepidevust. Tulemused tulevad ikka heade meetodite kordamistega.

Ehk siis, milline omanik ei tahaks, et tema koer end oma kehas hästi tunneks? Oluline ei ole ju lihtsalt elatud aastad, vaid kvaliteetselt ja valutult elatud aastad. Kas pole nii?!

Millal võib loomamassažist abi olla?

Massaažiga saab ennetada palju pingeid ja vigastusi. See on eriti oluline sportkoertel. Kui kõõlused on elastsemad (mida massaaž ka teeb), on vigastuste oht väiksem. Keha tuleb siis koormuse, kiiruse ja ülepingega paremini toime.

Massaaž aitab ka väiksematest vigastustest kergemini ja kiiremini taastuda. Seejuures ergutades vereringet, lõhkudes armkudet, mis vigastustega tekib. Parandab vereringet ja liigesliikuvust, lõdvestab ülepinges lihaseid, rahustab närvisüsteemi, vähendab valulikke spasme ja muid vaevusi.

Milliste probleemide puhul pöörduvad omanikud tavaliselt sinu poole?

Tavaliselt pöörduvad minu poole koeraomanikud, kelle koer on tulnud operatsioonilt, et nende lemmiku paranemist kiirendada ja ülekoormusest mõnda jäset vabastada. Samuti need, kelle koeral on liigesehaigused ning kelle liigesliikuvust parandada võiks. Palju on ka juba neid, kes soovivad ennetavalt tulla ja saada teada, kas tema koera kehas on mingeid valusid või murekohti.

Kuidas näeb välja üks seanss?

Massaaži teen alati koera enda kodus. See on tema turvapaik ning lõõgastumine toimub seal palju kergemini kui võõras ruumis. Omanik on tihti seansi juures, sest see aitab looma rahustada ja tekitab turvalise tunde uue inimesega. Mõnikord on aga parem, kui omanik ei ole sel ajal ruumis – mõni koer on ilma omanikuta lihtsamini käsitletav. Siin mängivad rolli erinevad tegurid; kõik sõltub olukorrast ja sellest, mida koer ning situatsioon parasjagu nõuavad.

Tulemused ja kogemused

Kui kiiresti võib näha muutusi looma käitumises või enesetundes?

Sõltub koerast. Mõni arglikum ja närvilisem koer ei pruugi esimese seansiga lõõgastuda. Võõras inimene katsub võib-olla valusat kohta – see ei tundu koerale meeldiv ning hirm on ka veel pealekauba. Mõni koer vajab usalduse tekkimiseks rohkem aega.

Üldjuhul harjuvad koerad mitme seansi järel. Nad teavad, mis neid ees ootab, ning lasevad kenasti endaga toimetada.

Kas sul on mõni eriliselt meeldejääv lugu mõnest koerast ja tema eduloost?

Näiteks üks väga ülekaaluline malamuut, kelle omanik pöördus minu poole lonkamise probleemiga. Koer ei toetanud ühele tagajäsemele täielikult ja tal oli raske liikuda. Omanik tahtis teada, kuidas koera aidata.

Võtsime ette kord nädalas massaažid mitme kuu jooksul ning palusin omanikul ka kaalu vähendamisega tegeleda. Mõne kuu möödudes suutis koer juba korralikult püsti tõusta ja toetus kõigile jäsemetele. Ta liikus palju paremini, puusade liikumisamplituud oli suurem, liikumine kergem ja valutum. Samuti vähenes kaal. Massaažiga saime keha plastilisemaks ja valuvabamaks.

Teine eriliselt meeldejääv lugu on ühest vanemast koerast, kelle elu ma ilmselt sõna otseses mõttes päästsin. Mulle helistati, et tuleksin massaaži tegema ja vaatama, kas koeral on selg valus, sest ta käivat veidralt. Kohale jõudes nägin põrandal lebavat eakat koera.

Proovisin koerale läheneda ja hakkasin palpeerima tema selga ning jäsemeid. Koer nuttis valust, olemine oli väga kehv. Otsustasin seansi lõpetada, sest tunne ütles, et sellel koeral on midagi tõsisemat ja ta ei vaja massaaži, vaid arsti. Omanikud kutsusidki arstid koju, selgus, et koeral oli palavik, selja diski vigastus ning borrelioos, mille tõttu ta jalgu alla enam ei saanud. Koer sai kiirelt õige ravi peale ja tema olemine paranes.

Vahest võib olla massööri visiit ka eluliselt tähtis. Koer ei pruugi olla lihtsalt vana ja väeti, et ei jõua püsti tulla, vaid tal võib päriselt ka olla midagi tõsisemat. Tublid omanikud tegutsesid ja aitasid koera tervisel paraneda.

Tulevik ja visioon

Kas loomade kehateadlikkus võiks tulevikus olla sama enesestmõistetav kui inimeste puhul?

Inimeste kehateadlikkus koerte puhul on veel üsnagi madal ning väga tihti ei pöörata kehaga seonduvale nii suurt tähelepanu kui võiks. Koerad ei vaja jälle uut kaelarihma või kümnendat kaussi – nad vajavad teadlikku omanikku, kes oskaks teda juhtida, tema vajadusi märgata, tema keha kuulata.

Loomale Pai eesmärk on tõsta koeraomanike teadlikkust just keha aspektist lähtuvalt. Et kehasid märgataks. Neid hoitaks. Neid aidataks.

Samuti soovin liikuda veel enam süvitsi biodünaamilise liikumise suunale, mis aitab mul koerte liikumismustreid ja sümmeetriaid veel paremini hinnata ning analüüsida. Hetkel on Loomale Pai imeliseks teenuseks kehadiagnostika, kus omanik saab südamesse rahu – vaadatakse üle biodünaamiline liikumine, kehakonditsioon, sümmeetriad, liigeste liikuvust, palpeeritakse lihased, otsitakse valukohti jm. Koer ei pea olema pikali, sest see võtab vähe aega. Hea lihtne ülevaade, mis koera kehas toimub – see võiks olla kord aastas vähemalt iga koeraomaniku ajakavas.

Sõnum loomaomanikele

Mida sooviksid igale loomaomanikule südamele panna?

Me võiksime rohkem koera keha märgata ja mõelda, mida me nende kehadega teeme, kuhu neid viime ja mida me neile sisse manustame. Vahel on vähem parem.

Mis on üks lihtne asi, mida inimene saaks juba täna oma lemmiku heaks teha?

Palun puuduta oma koera rohkem. Rohkem kui kaelast või peast. Vaata käppade alla, kõhu alla, karvade vahele. Seal toimub palju enamat, kui me arvame. Nii näed sa rohkem ja märkad probleemide ilmnemist varem. Su koer tänab sind ja su rahakott hiljem ka.

Soovid rohkem teada? Loe rohkem erinevate teenuste kohta Loomale Pai kodulehelt.

Ja kui otsid oma piirkonnas loomamassööri, vaata kindlasti teenusepakkujate kuulutusi SabaPunktist.

The post INTERVJUU | Loomale Pai asutaja Karolin Jürgenstein: „Loomamassaaž pole pelgalt luksus, vaid vajadus“ appeared first on SabaPunkt written by Kelly Käärd, sotsiaalteaduste MA