Koertetreener Marii Sisask pakub koertehoidu Kohila lähistel Raplamaal ning viib läbi kutsikakooli ja eratreeninguid Harjumaal, Raplamaal ja Saaremaal. Intervjuus avab ta oma teekonda koertetreenerina ning jagab mõtteid koerte kasvatamisest, hoidmisest ja sellest, miks on oluline mõista koera loomuomaseid vajadusi.

Marii ja koerad: huvi lapsepõlvest saadik

Huvi koerte vastu on saatnud koertetreener Marii Sisaskit juba lapsepõlvest saadik. Varakult alanud treeningud on aastate jooksul kujunenud kutsumuseks, mille keskmes on koera ja omaniku vaheline usalduslik suhe.

Kui kaua oled koertega tegelenud ja mis vanuses see huvi alguse sai?

Olen tundnud koerte vastu sügavat austust ja huvi juba varajasest lapsepõlvest, nii kaua, kui end mäletan. See huvi sai alguse minu enda kallist koerast ning niipea, kui lugema õppisin, hakkasin neelama raamatuid erinevate koeratõugude, nende aretuse, käitumise ja treenimise kohta.

Mis on see, mis sind koerte treenimise juures kõige rohkem köidab?

Kõige rohkem köidab mind see, et muutus ei toimu mitte koeras, vaid suhtes inimese ja koera vahel. Naljaga pooleks võiks öelda, et tegelikult on tegu omaniku treenimisega. Hästi treenitud koeral on parem inimeste maailmas orienteeruda, ja omanikul on temaga meeldiv koos elada. On ilus aidata sellist sümbioosi luua.

Sinu pereliikmed elavad Norras ja tegelevad jahipidamise ja jahikoertega. Kas vahetate omavahel ka kogemusi või nippe?

Jah, ikka. Meie peres on mitmeid erinevaid koeratõu esindajaid, nagu Norra põdrakoer, karmikarvaline taks, Cavalier King Charlesi spanjel ja pointerid, mis annab väga hea võrdlusmomendi nii tööstiilide, iseloomude kui ka treeningu osas. Kuna olen ka ise jahimeheks saamise teekonnal, on need arutelud äärmiselt vajalikud ja on tugevalt mõjutanud ka minu vaadet koerte treenimisele. Eriti arusaama, kui oluline on arvestada koera tõuomadusi, tema närvikava ja rolli inimese (jahimehe) kõrval.

Kuidas on sinu enda arusaam koerte kasvatamisest ja treenimisest aastate jooksul muutunud?

Aastate jooksul on minu arusaam koerte kasvatamisest ja treenimisest märgatavalt muutunud. Olen hakanud palju sügavamalt mõistma, kui intelligentne ja tundlik olend koer tegelikult on ning kui oluline roll on usaldusel, lojaalsusel ja sidemel inimese ja koera vahel.

Hea treening ei seisne pelgalt käskluste õpetamises, vaid oskuses mõista, miks koer teatud viisil käitub ja mida ta parasjagu tunneb. Alles sellest mõistmisest saab tekkida koostöö, mis on koera jaoks turvaline ja inimese jaoks toimiv.

Mida aeg edasi, seda vähem usun jäikadesse ja kitsarinnalistesse lähenemistesse ning seda rohkem väärtustan paindlikkust, individuaalset lähenemist ja valmisolekut kohandada oma ootusi vastavalt koerale, mitte vastupidi.

Professionaalne koertehoid Raplamaal: turvalisus, rutiin ja looduslähedus

Marii pakub Raplamaal professionaalset ja usaldusväärset koertehoidu, kus esikohal on koera turvalisus, päevakava järgimine ja looduses liikumine. Iga koer saab individuaalse tähelepanu ja keskkonna, kus end turvaliselt tunda.

Kuidas sinu koertehoiu teenus toimib ning mida peaks koeraomanik sellest teadma?

Esmalt saadan koeraomanikule põhjaliku ankeedi tema koera kohta ning seejärel toimub eelnev tutvumine ja proovihoid. Proovihoid on kohustuslik, kuna see võimaldab hinnata, kuidas koer uues keskkonnas kohaneb, ning tagab tema turvalisuse ja heaolu. Ilma proovihoiuta ei ole võimalik koera minu juurde tuua.

Proovihoiu käigus saan hinnata koera iseloomu, harjumusi ja vajadusi ning seda, kuidas ta suhestub uute inimestega. Samuti annab see omanikule kindlustunde, et koer tunneb end minu juures hästi.

Kui proovihoid on edukalt läbitud ja mõlemale poolele sobiv, lepime kokku pikema hoiu. Koera hoidu tuues allkirjastame hoiulepingu.

Mis sisaldub hoiulepingus ja miks on see oluline nii koeraomanikule kui ka sulle?

Lepingus on kirjas teenuse tingimused ning olulised kokkulepped, mis aitavad ennetada arusaamatusi ja tagavad selguse kogu hoiu vältel.

Miks on tähtis, et omanik vastaks ausalt küsimustele koera iseloomu ja harjumuste kohta?

Aus info koera iseloomu ja harjumuste kohta on turvalise, rahuliku ja kvaliteetse hoiu eelduseks.

Esiteks on see oluline koera heaolu tagamiseks. Kui mul on eelnevalt teada, kuidas koer reageerib uutele inimestele, teistele koertele, üksi olemisele, puudutamisele või keskkonnamuutustele, saan ma hoiu üles ehitada viisil, mis vähendab stressi ja aitab tal end turvaliselt tunda.

Teiseks on aus vastamine hädavajalik ohutuse seisukohalt. Teatud harjumused ja käitumismustrid. Näiteks ressursikaitse, hirm spetsiifiliste olukordade ees, reaktiivsus rihmas või allergiad/varasemad vigastused ja terviseprobleemid võivad hoiutingimustes avalduda.

Kui mul on vajalik info olemas, saan riske ennetada ja olukordi teadlikult juhtida. Puuduliku või ilustatud info korral jään olulisest teabest ilma.

Kuidas näeb välja üks tavaline päev koerahoius?

Toitmine toimub alati vastavalt koera kodusele režiimile ja omaniku juhistele, et säilitada tuttav rütm ja vähendada stressi. Päeva jooksul käime jalutamas looduses ning teeme vastavalt koera võimetele ja iseloomule ka aktiivsemaid matku. Minu kodu taga asub raba, kus käin koertega sageli jalutamas, see pakub rohkelt põnevaid lõhnu nuusutamiseks ja vaimset stimulatsiooni.

Lisaks füüsilisele liikumisele on oluline ka vaimne tegevus. Selleks teeme maiuste peitmise ja ninatöö mänge kinnises aias.

Kutsikakool: eluliste oskuste õpetamine ja probleemkäitumise ennetamine

Kutsikakoolis annab Marii omanikele praktilisi juhiseid ja nõuandeid, kuidas kasvatada kutsikat ning mõista tema käitumist.

Millal on parim aeg kutsikakooliga alustada?

Esimesel võimalusel ehk pärast esimest vaktsiini. Sageli ootavad koeraomanikud kutsikakooli tulemisega liiga kaua ja tulevad kooli lootuses lahendada juba tekkinud 5–8 kuu vanuste kutsikate käitumisprobleeme. Kutsikakool ei ole see koht. Probleemi ennetusega tegeleme kutsikakoolis, probleemide endaga eratrennis.

Milliseid teadmisi ja oskusi värske koeraomanik sinu kutsikakoolist saab?

Keskendume Koertekool Sõpruses kutsikate elulistele oskustele, mitte trikkidele. Käpa andmine on tore, aga kui koer on sotsialiseerimata ja omanikuga kontakt puudub, pole sellest kasu.

Kursustel käinud inimesed on enim välja toonud, et suurim väärtus on päriseluks vajalikud, õpetlikud nõuanded ja praktika ning oskus oma koera lugeda ja tema vajadusi tähele panna.

Kuna koerad on lokatsioonipõhised õppijad, vahetame asukohti ja treenime erinevates, kutsikatele väljakutsuvates keskkondades, et oskused kinnistuksid ka mujal kui koduseinte vahel.

Loomulikult on kutsikakooli läbimisel võtmetähtsusega kursuse kava, mida kohandan vastavalt koera ja omaniku võimekusele ja soovidele. Räägime väga laialdastest teemadest. Lisaks rihmas jalutamisele, pakutud kontaktile, koerte kehakeelele ja stressimärkidele, peatume ka hooldusprotseduuridel ja impulsikontrollil.

Kas kutsikakooli on tuldud ka liiga hilja, kui probleemid on juba tekkinud?

Jah, kahjuks küll. Tihtipeale pusitakse pikalt ise ja juba tekkinud/süvenenud  probleeme üritatakse kutsikakoolis lahendada. Vahel ootavad inimesed kutsika „maha rahunemist“, et tulla kooli „viisakama“ koeraga.

Milliseid vigu teevad kutsikaomanikud sinu kogemuse põhjal kõige sagedamini?

Ikka ja jälle hämmastab mind komme lasta oma koeral pargis valimatult kõigi teiste koertega mängida ja tänaval kõike ning kõiki nuusutada. Hiljem siiralt imestades, miks koer muutub reaktiivseks või sikutab rihma otsas, püüdes meeleheitlikult iga vastutuleva koera ja inimese juurde pääseda.

Väikest ebameeldivat muutust silmates ei pöörata sellele tähelepanu ja otsitakse abi alles siis, kui probleem on juba väga suureks paisunud. Samuti on probleemiks järjepidevus ja järjekindlus koera õpetamisel. Loodetakse, et kutsikakoolis käimisest piisab ning kodus ega erinevates keskkondades harjutama ei pea.

Eraldi probleem (mis on kahjuks väga murettekitav) on koera vajaduste mittemõistmine ja endale ebasobiva koeratõu valimine. Inimesed armastavad keskenduda koera välimusele, mitte sellele, milleks koer on aretatud, ning vahel oodatakse oma koerast pea võimatut, milleks ta mõeldud ei ole. Ka koer, kellel on oma aed, vajab mentaalset stimulatsiooni, jalutuskäike ja head suhet oma omanikuga. Paraku on paljudel tänase päevani arvamus, et aia omamine „kasvatab“ kutsikat ise ja rahuldab tema vajadused. Nii see ei ole.

Sageli arvatakse, et väikeste koerte (näiteks takside, corgide või Jack Russelli terjerite) kasvatamine on lihtsam kui suurte koerte oma, ning sellega tehakse endale tõsine karuteene. Väike koer ei võrdu kergema iseloomuga koeraga.

Eratreeningud koos koertetreener Marii Sisaskiga

Kui teie koeral tekib käitumisprobleeme või soovite individuaalset lähenemist, viib Marii läbi eratreeninguid, kohandades harjutused täpselt teie koera vajadustele.

Milliste muredega tullakse eratreeningutele kõige sagedamini?

Reaktiivsus teiste koerte suhtes, probleemid kutsika kasvatamisel, üksindusahastus ja koeraomaniku jaoks häirivad kombed (näiteks rihmas tirimine, hüppamine).

Kui oluline on sinu hinnangul omaniku enda panus koera treenimisel?

Treeningu tulemused määravad omaniku järjepidevus, kannatlikkus ja tulemustele orienteeritus. Treener võib ükskõik kui palju panustada, aga igapäevane töö, mida omanik oma koeraga teeb, on see, mis loeb. Seda muidugi juhul, kui omaniku ootused koerale on realistlikud. Me ei saa treenida jahikoera seltsikoeraks ja vastupidi.

Kui mitu eratrenni tavaliselt võetakse ja kui kiiresti võib tulemusi näha?

Enamasti võetakse 1–2 eratrenni ja edasi jätkatakse koostatud treeningplaani järgi iseseisvalt (kuid on ka koeri, kellega treenime regulaarselt). Olen treeningprotsessi jooksul omanikule suunavate juhiste ja abiga alati kättesaadav. Vajadusel teeme treeningplaani muudatusi ja vahel tuleb kaasata ka veterinaar.

Millal peaks koeraomanik sinu hinnangul abi otsima, mitte lootma, et probleem „kasvab ise välja“?

Abi peaks otsima esimesel võimalusel. Ideaalis kohe, kui mure ilmneb.

Lootes, et negatiivsed käitumismustrid või harjumused ise üle lähevad, ei pea paika. Koerad ei kasva halvast käitumisest välja, vaid nad saavad selles lihtsalt osavamaks.

Näiteks reaktiivset koera, kes kinnistab oma käitumist pidevalt teiste koerte peale haukumisega, saab võrrelda sportlasega, kes teeb vigastatud jalaga intensiivset trenni edasi. Vigastus süveneb, mitte ei parane. Ammugi ei saa rääkida vigastuse kadumisest. Kõige tõhusam on loomulikult ennetus. Kuigi kõiki probleeme pole võimalik täielikult ära hoida, saame ennetusega palju ära teha.

Marii Sisaski soovitused: teadlikust valikust usaldusliku suhteni

Mis pakub sulle oma töös koertega kõige rohkem rõõmu?

Koerte lojaalsus ja koostöövalmidus inimesega. Rõõmu pakub koerte elukvaliteedi parandamine ning see, kui omanikud õpivad oma koera rohkem mõista ja „lugeda“.

Mida sa tahaksid koeraomanikele südamele panna?

Te valite endale kaaslase pikaks ajaks (enamasti 10–16 aastaks). Ärge tehke seda valikut välimuse põhjal. Uurige, milleks on teie koer aretatud, milline on tema sugupuu ja vanemad, millist treeningut ta vajab ning millised on antud tõu positiivsed ja negatiivsed küljed.

Tänapäeva heaoluühiskonnas on lihtne kujundada endale võlts klantspilt koera kasvatamise kohta, mis ei vasta tõele. Valige endale koer, kes sobib teie elustiili, vajaduste ja perekonnaga.

Koeral on loomuomased vajadused, nagu jalutuskäigu ajal nuuskimine, kaevamine ja närimine (eriti kutsikana!). Interaktiivne mängukoer ja päriskoer on kaks täiesti erinevat maailma ning looma soetamisel tuleks lähtuda oma tegelikust võimekusest ja valmisolekust.

Mis on sinu arvates hea suhte alus koera ja omaniku vahel?

Hea suhte alus koera ja omaniku vahel ei ole perfektne kuulekus ega „hästi õpetatud käsklused“, vaid selgus, järjepidevus ja vastastikune usaldus.

Koeral peab olema selge arusaam, mida temalt oodatakse ja mida mitte. Ebamäärased reeglid, mis kord kehtivad ja kord mitte, tekitavad koeras ebakindlust ning see väljendub sageli probleemkäitumisena. Selgus ei tähenda rangust, vaid arusaadavat ja etteaimatavat maailma, kus koeral on turvaline ja hea olla.

The post INTERVJUU | Koertetreener Marii Sisask: kutsikakool, eratreeningud ja koertehoid appeared first on SabaPunkt written by Kelly Käärd, sotsiaalteaduste MA

Kas sinu koer sobib paremini kiireks takistuste ületajaks või rahulikuks raja läbijaks? Rallikuulekus ja agility on Eestis populaarseimad koeraspordialad, kuid nende olemus, tempo ja nõudmised erinevad oluliselt.

Eesti Kennelliidu poolt atesteeritud rallikuulekuse treener Carmen Masing-Jugaste ja eksami ootel stažeeriv agility treener Krista Kallaste annavad põhjaliku ülevaate nende eripäradest ja aitavad sul valida oma koerale sobivaima ala.

Rallikuulekuse ja agility: peamised erinevused

Mis on rallikuulekuse ja agility peamine erinevus?

Krista: Ilmselt silmale nähtavaim erinevus nende vahel on tempo. Agility on kiire jooksuala, seevastu rallikuulekuses läbitakse rada enamasti kõndides. Agility puhul on hea, kui koer on piisavalt enesekindel, et sooritada vastav element ka omanikust eemal olles. Rallikuulekuses on koer enamasti pidevalt omaniku kõrval.

Carmen: Mulle meeldib rallikuulekuse juures ka see, et enamikke elemente sa saad harjutada ka igapäevaselt koeraga jalutamas käies. Kodus treenides sa ei vaja kalleid treeningvahendeid ega meeletult ruumi.

Kuidas erinevad need kaks koeraspordiala oma olemuselt ja eesmärkidelt?

Krista: Rallikuulekuses on elemente mitmetelt koeraspordialadelt, sh agilityst. Oma olemuselt on nad selles mõttes sarnased, et mõlemal alal tuleb ületada takistusi ja sooritada elemente õiges järjekorras. Agility puhul tuleb seda teha lihtsalt joostes, mis toob kaasa selle, et omanik peab mõtlema ja tegutsema kiiresti, et vältida vigu ja samal ajal olema valmis „plaanimuudatusteks“, kui kõik ei lähe päris nii, nagu algselt mõttes oli.

Väga oluline on agility puhul see, et koer oleks füüsiliselt heas vormis ja terve. Kui rallikuulekust saab teha ka natuke pontsakama koeraga, siis agilitys ei ole variantigi lasta ülekaalulisel koeral hüpata tõkkeid. Agility on nii koera kui ka koerajuhi füüsilise poole pealt väga nõudlik ala.

Eesmärk võiks igal alal esmalt olla see, et oma koeraga midagi toredat koos teha, arendades ja parandades seeläbi omavahelist koostööd ja sidet. Sealt edasi tulevad juba isiklikud soovid jõuda nö kõrgemale tasemele.

Milliseid oskusi eeldab rallikuulekus koeralt ja koeraomanikult? Milliseid agility?

Carmen: Mõlemal alal on tahe koos töötada kõige alus. Kui koer jälgib ja tahab omanikuga koostööd teha, siis on see juba suur võit. Loomulikult on rallikuulekuses kergem nendel koerajuhtidel, kelle koer oskab juba kõrval käia, seista, istuda ja lamada.

Krista: Tõsi, üsna keeruline on koera juhtida, kui koera ainus eesmärk on platsil nuuskida ja/või teiste koerte juurde minna. Koera ja koerajuhi omavahelise kontakti loomine peaks olema ABC enne ükskõik, millise spordiala valikut.

Vajaminevaid spetsiifilisi oskusi hakatakse õpetama iga ala algfaasis. Seega tulevased uued koerajuhid peaksid arvestama sellega, et nt agility trenni tulles ei saagi kohe rada joosta, vaid hakatakse tegema neid „igavaid“ baasharjutusi. Enne lugema hakkamist õpime „tähed selgeks“. Ehk koerajuhi eelduseks on see, et olemas oleks tahe, kannatlikkus ja soov edasi õppida ning areneda koos koeraga.

Kui rallikuulekuses on koeri väga paljudest erinevatest tõugudest, siis agilitys on välja kujunenud nö „põhitõud“, kes seda harrastavad. See muidugi ei tähenda, et teistega ei saaks teha agilityt, aga võib-olla nõuab see mõnevõrra rohkem tööd ja kannatlikkust.

Kuidas on teie kogemuste põhjal need koeraspordialad Eestis viimastel aastatel arenenud?

Carmen: Rallikuulekus on viimastel aastatel väga palju arenenud. Varasemalt olid igal riigil omad rallikuulekuse reeglid; naaberriikidel oli sarnaseid jooni, kuid üldiselt need siiski erinesid suuresti.

Eesti võttis 2024. aastal kasutusele FCI reeglid. Need on rahvusvahelised, nö ainult ühe klassi reeglid, ehk siis enamus riike on võtnud need reeglid kasutusele oma kõrgeimas klassis (Eestis RK4).

Alumised klassid on jäetud rahvuslikeks või on kombineeritud FCI siltidega. Rahvusvahelised võistlused, sealhulgas maailmameistrivõistlused, korraldatakse vastavalt FCI reeglitele.

Eestis toimus uute rallikuulekuse reeglite vastuvõtmisega üldine muudatus kõikides klassides. Meie kolme madalamat klassi – RK1, RK2 ja RK3 – kohandati, et üleminek  RK4 (FCI) klassile oleks loogiline ja sujuv. Hindamist muudeti täpsemaks ja üheselt mõistetavamaks.

Ma usun, et kiiresti üle võetud FCI reeglid on aidanud ka Eesti rallikuulekuse tipptegijatel hästi esineda kahel MM-il. Samuti on ala harrastajate kokku toomiseks viimastel aastatel korraldatud rallikuulekuse suvelaagrit. Sel aastal on see meie klubi korraldada.

Krista: Kõige suurem viimase aja muudatus ongi see, et Eesti Agility klubid moodustasid  Agilityliidu, et laiendada spordiala kandepinda ja tõsta sportliku taset. Agility valdkonna ülesanded, mis enne olid EKL-KKK tegevusalas, on nüüd koondunud Eesti Agilityliidule.

Spordialana on agility muutumas järjest tehnilisemaks, järjest kiiremaks, mis omakorda nõuab järjest enam arengut ja tööd koerajuhilt ja koeralt.

Rallikuulekus: täpsus ja koostöö

Kuidas kirjeldaksid rallikuulekust inimesele, kes sellest varem kuulnud ei ole?

Carmen: Rallikuulekus on koeraga koos etteantud järjekorras ja kindlate ülesannetega raja läbimine. Rajal saab koer istuda, lamada, seista ja keerata erinevates suundades nii üksi kui koos koerajuhiga. Lisaks on rajal kasutusel 1-2 tõket ja koonused. Rallikuulekuses on tähtsamal kohal elementide soorituspuhtus kui kiirus. Kiirus tuleb mängu siis, kui võistlustel on samasuguse punktisummaga kaasvõistleja – siis vaadatakse, kumb tiim on kiirem.

Rallikuulekus sobibki seetõttu väga erinevatele tõugudele, et eelkõige on tähtis n-ö „puhas“ rada. Kui oleks tähtsam kiirus, siis suurtel ja aeglasematel tõugudel, näiteks landseeridel, oleks raske kõrges konkurentsis püsida võrreldes border colliedega.

Millist tüüpi koertele ja omanikele sobib rallikuulekus kõige paremini?

Carmen: Rallikuulekus sobib peaaegu kõigile. Tähtis ei ole koera tõug, suurus ega ka vanus, kui tervis on korras. Tähtis on, et inimene tahaks oma koeraga koos tegutseda ja on nõus õppima ja harjutama, et elementide sooritused tuleksid hästi välja. Nagu Krista enne ütles, siis kõigepealt peab „tähti õppima, et lugema saaks hakata“. Kui „tähed“ on selged, saavad kõik hakkama.

Agility: kiirus, energia ja täpsus

Kas agility sobib kõigile koertele ja koeraomanikele või on mingeid piiranguid? Millist füüsilist ja vaimset ettevalmistust agility treeningud eeldavad?

Krista: Nagu siin enne juba välja toodud, siis koera füüsiline vorm peab olema hea. Olen mitmed koerad nö dieedile pannud, kes trenni tulevad. Väga suurtel koertel on agilityt raske harrastada juba sellepärast, et nad ei pruugi tunnelisse mahtuda. Lisaks siis suur koormus nende liigestele. Puht minu isikliku arvamuse põhjal ei ole ehk mõistlik ka väga pika kere ja sealjuures lühikeste jalgadega koertel seda ala harrastada.

Koerajuhtide füüsis peaks olema selline, et nad jaksavad koeraga koos joosta. Rajal peab kiirendama, aeglustama, järsult pöördeid tegema jne. Ehk siis keegi ei ütle, et koerajuht peab nii või naa palju kaaluma, või sellise keskmise kiirusega olema, aga peab suutma enam-vähem koeraga koos tempot hoida. Või siis teine variant – õppida ise ja õpetada enda koerale kaugjuhtimist, mis lubab koerajuhil suhteliselt „laisk“ platsil olla.

Paljud koerajuhid (eriti need, kes on tipptasemel) teevad ekstra trenni selle jaoks, et platsil vastupidavust oleks. Koertega tehakse eraldi võimlemist, et lihas oleks toonuses ja vigastusteoht väiksem, käiakse eraldi jooksmas, et koeral võhma rohkem oleks jne.

Vaimse poole pealt. Trennides ja võistlustel on alati palju koeri, inimesi, müra ja igasugu muid häirijaid, millega mõnel koeral on raske toime tulla. Igasugu erinevate objektide, häälte, liikumistega jms peaks koera hakkama harjutama juba varajasest kutsikaeast.

Lisaks võtab koer üle selle emotsiooni, mis tema omanikul on, seega ka koerajuhi emotsionaalne seisund on oluline toetamaks koera tema sooritusel. Väsinud pea ja halva tujuga tehtud trennist ilmselt ei ole palju kasu. Ja inimestel tuleks endale teadvustada, et ükskõik, millist spordiala tehakse, nemad on selle oma koerale valinud, mitte koer. Ehk siis oma ambitsioonide ja eesmärkide seadmisel tuleks meeles pidada, et meil on koer, kes teeb kõik, mida oskab ja saab, aga vahel ehk oodatakse temalt liiga palju.

Kuidas valida, kas rallikuulekus või agility

Millised on kolm kõige olulisemat küsimust, mida koeraomanik peaks endalt küsima, et otsustada, kumb ala sobib?

Carmen (Krista nõustub): 

1. Kas sinu ja koera tervis ning võimekus lubavad teil joosta ja hüpata?
2. Kas sa pigem oled aeglasema mõtlemisega või kiire otsustaja?
3. Kas su koer tahab olla kogu aeg su kõrval või saab ta hakkama ka siis, kui oled temast 20 sammu eemal.

Alati tasub minna  proovima mõlemat ala ja otsustada siis, kumb sulle rohkem meeldib või harrastadagi mõlemat.

Rallikoer MTÜ eesmärk ja tegevus

Rääkige natuke, kuidas sündis Rallikoer MTÜ ja mis on selle peamine eesmärk?

Carmen: Rallikoer sündis, kui kolm trennikaaslast (mina, Krista ja Merrit Angerjärv) said aru, et me tahame tõsta Tartu ja Lõuna-Eestis teadlikkust sellisest spordialast nagu rallikuulekus ning teha võistlusi siinpool Eestit. Me mõistsime, et meil endil on piisavalt teadmisi, et anda neid edasi teistele, ja me suudame seda teha kõik koos. Rallikoera peamine eesmärk oli ja on anda Tartumaal paremad võimalused rallikuulekust harrastada.

Krista: Tol hetkel olid rallikuulekuse harrastajad pigem Põhja-Eesti kandis ja meil siin nagu ei toimunudki peaaegu mitte midagi. Tahtsime rallikuulekust endale lähemale tuua ja tutvustada ka teistele. Üsna varsti peale seda hakkas ala populaarsus suurenema väga kiirelt ja laialdaselt.

Milliseid teenuseid Rallikoer MTÜ pakub?

Carmen: Rallikoera kolm treenerit pakuvad rallikuulekuse baaskursusi, grupi- ja individuaaltreeninguid Tartus, Nõos ja Elvas. Korraldame ka seminare, õpitubasid, võistlusi ning vahvaid ühisüritusi meie klubis treenijatele.

Mis teid treenerina kõige rohkem innustab?

Carmen: Mind innustab see, kui inimene tuleb kodust koeraga välja ja tahab temaga koos veeta ühe vahva tunnikese korra nädalas uut õppides ning kodus ka harjutavad koos tegutsemist. Ja siis ühel päeval on rajal tiim, kes naudib seda, mida nad teevad, ja nad teevad seda hästi.

Krista: Minul paneb silma särama see, kui õpilane tuleb mu juurde ja ütleb: „Vaata, me harjutasime seda kodus ja meil tuleb see nüüd juba päris hästi välja.” Ehk siis, kui ma olen treenerina suutnud olla innustaja, et õpilased kodus ka harjutavad.

Mulle endale väga meeldib näiteks rallikuulekuse radu kokku panna ja sinna juurde mõnd „kiiksu” lisada, et õpilastel oleks vahepeal trennis midagi teistsugust. Lisaks arendab iga õpilane oma koeraga ka mind ennast, sest kui tekib mingi väljakutse, tuleb sellele lahendus leida ning vahel peab päris palju vaeva nägema, et see lahendus välja mõelda.

Kuidas on teie enda tee rallikuulekuse treeneriks kujunenud?

Carmen: Minu rallikuulekuse tee algas 2020. aastal, kui ma oma Jack Russelli terjeriga sattusin pärast kutsikakooli juhuslikult rallikuulekuse treeningutele. Jõudes ise võistlemiseni ning kohtudes Krista ja Merritiga, tekkis soov treenimisest rohkem teada saada. Vaikselt Krista kõrvalt õppides, tuli mu esimene treeninggrupp, mis käib trennis tänaseni. Kui sai asutatud MTÜ Rallikoer, siis oli selge, et ilma EKL-i liikmelisuseta ja atesteeritud treeneriteta on meil raske läbi lüüa, nii me Merritiga koos õppima läksimegi. Lisaks innustas mind treeneritööd tegema see, et Elvas (minu koduvallas) ei olnud koertele tol hetkel ühtegi treeningut.

Krista: Minu ralliteekond algas samamoodi 2020. septembris, kui läksin oma selleks hetkeks pea 6-aastase koeraga rallikuulekuse trenni. Enne seda tegelesime agilityga, käisime näitustel jne, aga rallist ei teadnud midagi. Kuna olin ka kuulekust teinud, siis see rallikuulekus ei tundunud väga keeruline ja soovisin treenida rohkem kui kord nädalas. Hakkasime Merriti ja Carmeniga koos treenima, sattusin seal kuidagi juhendaja rolli ja sealt see edasi liikuski. Hakkas tulema rohkem huvilisi ning moodustasingi treeninggrupid, mida hakkasin juhendama.

Mida soovitaksite inimesele, kes tahaks oma koeraga midagi uut proovida, aga ei tea veel, kust alustada?

Carmen: Otsige välja oma kodukoha koerteklubid ja uurige, mis treeninguid nad pakuvad. Googeldage ja vaadake YouTube’ist, mis need alad endast kujutavad. Võtke klubidega ühendust ning minge treeninguid vaatama või proovitreeningule.

Lõpuks leiate endale ala, mis teile ja teie koerale kõige rohkem meeldib. Spordialasid on tänaseks Eestis juba väga palju: kuulekusalad (kuulekus, sõnakuulelikkus, IGP), agility, rallikuulekus, hoopers ja jäljetreeningud.

Krista: Ma olen Carmeniga nõus! Proovige ja vaadake erinevaid alasid, hoidke meel avatud. See, mis algselt ehk omanikule meeldib, ei pruugi sobida koerale ja vastupidi. Tuleks leida selline koeraspordiala, mis pakub rõõmu mõlemale osapoolele.

The post INTERVJUU | Rallikuulekuse ja agility erinevused appeared first on SabaPunkt written by Kelly Käärd, sotsiaalteaduste MA

Mis on „koerakeel“?

Kuidas sa defineerid koerakeelt? 

Suurim osa koerte suhtlusest toimub kehakeele kaudu. Liigutused, mis võivad tunduda suurema tähenduseta, on tegelikult koertel sageli tahtlikud ja osa kommunikatsioonist. Näiteks pea, pilgu ja keha keeramine, keelega üle enda nina käimine, hetkelised tardumised, keharaskuse muutused, muutused silmade kujus ja pilgus. Samuti kasutavad nad üht ja sama kehakeelt, nt istumist või haigutamist, olenevalt kontekstist erinevates tähendustes.

Koerad ei istu ainult selleks, et istuda ja jalga puhata. Istudes võib koer tahta teisele koerale või inimesele sõnumit edasi anda: „rahune / lõpeta / ma ei soovi, et olukorra energia tõuseks”. Koerad ei haiguta ainult väsimusest, vaid ka stressi korral. Selleks et mõista, kas ja mida koer parasjagu väljendada võib, on koera käitumist ja kehakeelt alati oluline hinnata kontekstis.

Lisaks suhtlevad koerad läbi helide ja lõhnade. Koerte peamine meel on haistmismeel. Koera mõistmiseks on oluline seda ka meeles pidada.

Miks on oluline koera kuulata, mitte ainult õpetada?

Esiteks on koerte jaoks ülioluline, et inimesed neid mõistaksid ja nendega kahepoolselt suhtleksid. See on nende jaoks sama tähtis nagu meie, inimeste, jaoks. Kujuta ette, et sind ei kuulata. Kui kaua aega kuluks, enne kui ärrituksid, tunneksid frustratsiooni või nördimust?

Paljud koerad elavad niigi elu, kus pole palju valikuvõimalusi ja neile on seatud palju ootusi selle kohta, kuidas nad peaksid käituma. Koera kuulamine ja temaga arvestamine aitab koera emotsionaalselt igapäevaelus väga palju.

Koerast aru saamine ja tema kuulamine on hädavajalik ka paljude murekäitumiste ennetamiseks ja lahendamiseks, kutsika sotsialiseerimiseks ning erinevates treeningutes edenemiseks. Kui koer näiteks „ei kuula” sõna või treening ei edene, ei ole asi tihti selles, et sõnakuulelikkust, agility’t vms tuleks rohkem harjutada. Takistused ja mitteedenemised esinevad tihti hoopis sellepärast, et koeral on mingi emotsionaalne mure, näiteks ei tunne ta end keskkonnas turvaliselt.

Ka murekäitumised, nt reaktiivsus, esinevad pea alati seetõttu, et koeral on mingi emotsionaalne mure, mitte sellepärast, et ta on kangekaelne või lihtsalt sõnakuulmatu. Koera emotsioonide mõjutamiseks on hädavajalik mõista, mida ta ütleb, ja talle vastata. Oletame näiteks, et koer on teiste koerte suhtes reaktiivne ja soovid seda muuta. Reaktiivse käitumise muutmiseks on vaja koeraga tööd teha teda ärritavast objektist piisavalt kaugel, nii et ta suudab veel olla rahulik ega reageeri.

Koerte kehakeelt mitte hästi tundes ei tea, kus see koht konkreetsel koeral on ja kui kiiresti või millal vahemaad vähendada sobiv oleks. Inimesed alustavad tihti liiga lähedalt, sest ei näe, et koeral on juba kaugemal stressitase positiivsete seoste loomiseks ja turvatunde kasvatamiseks liiga suur. Nii võib tunduda, et mingi protsess ei toimi, kuigi oma olemuselt toimib. Lihtsalt koerte kehakeelt tuleks paremini tunda. Käskida ja sundida emotsioone üldiselt ei saa. Tahtes koera emotsioone muuta, on temast arusaamine tegelikult keskne. Kui muutuvad koera emotsioonid, on muutus tema käitumises loomulik tagajärg.

Koeri kuulata on oluline ka turvalisuse huvides. Kui koer kasutab ähvardavat käitumist (uriseb, näksab, hammustab vms), siis ta on hakanud „rääkima” väga kõvasti. See ei meeldi koertele endalegi ja tekitab neis stressi. Seda saaks vältida, kui inimesed tunneksid ära tasasemaid märke koera ebamugavusest ning vastaksid neile.

Kehakeel kui koera peamine väljendusviis

Millised on olulisemad kehakeele märgid, mida koerte puhul jälgida? 

Koerte kehakeeles on kesksel kohal rahusignaalid, need on kehakeeles esinevad signaalid ja žestid, mida koerad kasutavad konfliktide vältimiseks, iseenda rahustamiseks, teise looma või olukorra rahustamiseks, heade kavatsuste väljendamiseks, aga ka ebamugavuse väljendamiseks. Rahusignaal on näiteks pea keeramine, keha keeramine, keelega üle enda suu või nina käimine, esijala tõstmine, keha kurvis hoidmine, raputamine, haigutamine, silmade sagedasem pilgutamine, eemale nõjatumine, kõrvade tahapoole viimine. Need on vaid mõned näited, rahusignaale on üle 30 erineva.

Selleks et aru saada, kas koer raputas parasjagu rahusignaalina või selleks, et vett kasukast välja saada, tulebki vaadata konteksti ja teada vähemalt natukenegi koerte loomupärastest käitumistest ning sellest, kes koer liigina on. Kahjuks on viimase ümber palju müüte.

Kas inimesed tõlgendavad neid signaale tihti valesti?

Pigem ei osata koera kehakeelt üldse suhtluseks pidada. Näiteks üks kehakeele signaal, mis jääb enim tähelepanuta, on see, kui koer pöörab oma pead. Kui keegi tahab koeraga suhelda, suhtlust alustada või mingil moel avaldab koerale survet (nt läheb tema suunas või siseneb tema isiklikku ruumi), ütleb koer pea või pilgu pööramisega väga viisakalt „ei”. Ta tahab suhtlusest loobuda või seda rahustada.

Vahel tõlgendatakse kehakeele signaale ka valesti. Näiteks arvatakse, et teisele koerale selga hüppav ja paaritamist imiteeriv koer tahab sellega näidata domineerimist. Tegelikult on see üks rahusignaalidest ja üldiselt märk stressist ning ülestimuleeritusest. Koeral on millegi pärast (nt tema koju siseneva võõra inimese või teise koera tõttu) emotsioonid väga suured ning ta vajab aega, ruumi ja kohta rahunemiseks. Pikas plaanis saaks tegeleda sellega, et koera ei ajaks teatud asjad nii emotsionaalseks, ja siis näeb loomuliku jätkuna, et ta ei käitu enam nii.

Kõik algab usaldusest

Kuidas koerad näitavad, et nad usaldavad inimest? 

Seda on näha koera kehakeelest, tema pilgust ja käitumisest. Usaldav koer otsib inimese tuge tema jaoks hirmsates või ebakindlates olukordades. Ta teab, et inimene ei peta teda, talle antakse vajadusel ja võimalusel aega ning ruumi, ta võib öelda „ei” ning julgeb vigu teha.

See võib tunduda vastuolus, aga selliste koertega on kokkuvõttes vähem muresid. Koer, kes usaldab, laseb end palju paremini suunata ja kuulab inimest paremini. Tema emotsionaalne heaolu on parem ning stress ja ärevus madalamad.

Kuidas luua ja säilitada usaldust?

Soovitan mõelda ette. Näiteks kutsikat koju tuues on ette teada, et mingi hetk on vaja temaga hooldusprotseduure teha. Alusta sotsialiseerimisega kohe, et hiljem ei oleks vaja asju jõuga teha, sest muidu ei pruugigi see õnnestuda. Arvesta, et väga paljud asjad, mida inimestena tahame koertega teha. Näiteks nende pesemine või autosõit, ei ole koerte jaoks iseenesestmõistetavad.Kindlasti tasub õppida koera kehakeele kohta, et koeraga saaks kahepoolselt suhelda ja, kui vähegi võimalik, temaga arvestada ning lubada tal kontrollida seda vähest, mida tal enda elus on võimalik kontrollida (mõistuse ja turvalisuse piires).

Täites korrapäraselt tema põhivajadusi. Nii koertel kui ka inimestel on imetajatena samad põhivajadused: turvatunne, vajadus heade suhete järele, võimalus teha liigile omaseid käitumisi (koertel nt nuuskimine), piisav puhkus, liikumine, etteennustatavus ja kontrollitunne jms. Lemmikutest koertelt on võetud ära paljud võimalused, kuidas nad saaksid ise oma vajadusi täita. Soovides olla usaldusväärne, tuleb inimesel vaadata, et koerale oleks antud võimalused oma vajadused järjepidevalt täidetuna hoida.

Ehk usaldust saab hoida, näidates oma koerale, et tal on sinuga turvaline, sa päriselt näed teda ehk räägid tema keelt ka ja tema vajadused ei unune vahepeal ära.

Kui inimene hakkab koerakeelt mõistma, mis tema koeras muutub?

Ma arvan, et koer tunneb suurt kergendust, kui ta märkab, et tema öeldust on hakatud paremini aru saama. Näen sageli ka seda, et koerad hakkavad rohkem „rääkima”, kui nad on aru saanud, et inimene mõistab neid. Nad hakkavad kehakeelt rohkem kasutama, sest näevad sellel rohkem mõtet.

Koerakeele Kooli missioon

Mis on sinu suurim soov Koerakeele Kooliga?

Peamiselt jagada kõike, mida olen seni õppinud (ja endiselt õpin) koerte suhtlemise ja kehakeele kohta. Soovin, et koerte keel oleks Eestis üha enam mõistetud, sest sellel on nii palju kasutegureid. See tõstab koerte heaolu, vähendab koeraomanike frustratsiooni ning lähendab inimesi ja koeri.

Millist muutust soovid inimeste suhtumises koertesse?

Soovin, et koeri nähtaks rohkem kaaslastena, kellel on oma vajadused, tunded ja piirid. Viimane ei tähenda, et ka meil, inimestel, ei võiks piire olla. Kooselu koeraga ongi koostöö ja selliste lahenduste leidmine, mis võiks võimalikult hästi mõlemale liigile sobida. Selline suhtumine võiks olla üldlevinud.

Mis muutuks maailmas, kui kõik oskaksid „koerakeelt“?

Koerad oleksid rahulolevamad ja tasakaalukamad. Selle tulemusena oleks ka inimeste mured koertega oluliselt väiksemad, sest rahulolev koer käitub suures pildis ka inimese jaoks mugavamalt.

Soovid oma koera tõeliselt mõista?

Kui Sulle pakub huvi, kuidas koerad tegelikult suhtlevad ja mida nende kehakeel meile räägib, siis tutvu Koerte Britt Burdelo kehakeele koolitustega.

Kõikide teenusepakkujateda saad tutvuda SabaPunkti kuulutustest.

The post INTERVJUU | Mis on koerakeel? Britt Purdelo õpetab koeraga suhtlemise kunsti appeared first on SabaPunkt written by Kelly Käärd, sotsiaalteaduste MA

Kuuleka koera kasvatamine saab alguse juba kutsikaeas. Uuringud näitavad, et kutsika elu esimestel kuudel kogetu võib mõjutada tema iseloomu, õppimisvõimet ja isegi agressiivsuse ilminguid täiskasvanueas. Selles postituses vaatleme, millised tegurid kutsikaeas on eriti olulised ning kuidas koolitusviiside valik mängib koera hilisemas elus keskset rolli.

Kuuleka koera kasvatamine algab kutsikaeast

Iga koeraomanik loodab, et tema lemmik kasvab sõbralikuks ja kuulekaks kaaslaseks. Sageli aga ei mõisteta, kui suur roll on kutsikaeast saadud kogemustel täiskasvanud koera käitumise kujunemisel. Kas varajased kogemused võivad tõesti jätta jälje, mis saadab koera kogu elu?

Just sellele küsimusele otsisid vastust Baslington-Davies et al.(2023) avaldatud teadusartiklis. Uuringust selgus, et kutsika varased elukogemused mängivad olulist rolli selles, kui tõenäoline on, et koer hakkab täiskasvanuna inimeste suhtes agressiivselt käituma.

Teadlased jagasid riskitegurid mitmesse kategooriasse. Arvesse võeti näiteks:

• koera päritolu (kas varjupaigast, aretajalt või juhuslikust pesakonnast);
• igapäevane elukeskkond (sh sotsialiseerumisvõimalused ja tegevused);
• pesakonnatingimused (kui kaua kutsikas viibis koos emaga);
• agressiivsuse esinemine sugupuus.

Analüüs hõlmas mitmeid tegureid, et leida tõenduspõhiseid seoseid täiskasvanueas esinevate agressiivsuse ilmingutega. Tulemused kinnitasid, et juba kutsikaeas kogetu avaldab märgatavat mõju koera hilisemale käitumisele. Seetõttu tasub kutsika valikul ja kasvatamisel teha teadlikke otsuseid.

Sobiv koolitusviis aitab ennetada käitumisprobleeme

Kui räägime koerte käitumisprobleemidest, ei saa jätta tähelepanuta seda, milliseid meetodeid koolitamisel kasutatakse. Viimase kümnendi jooksul on kogunenud üha rohkem teaduslikke tõendeid selle kohta, et koolitusviisil on käitumise kujunemisel keskne roll.

Ülevaate erinevatest taolistest uuringutest andis hiljutine teadusartikkel (Shnookal et al., 2024), kus leiti, et kuigi tulemused olid paljulubavad, sõltub koera koolitamise edukus suuresti sellest, kuidas ning millise käitumisprobleemi puhul vastavat meetodit rakendatakse. Ka teatud võtted võivad aidata probleemset käitumist vähendada. Näiteks aitab see, kui koer õpib siduma varasemat ebameeldivat olukorda meeldiva kogemusega.

Samas ei ole kõik meetodid iga probleemi puhul ühtviisi tõhusad. Oluline on, et õpetamine oleks järjepidev ja selge. Uuringute põhjal on parimad tulemused saavutatud olukordades, kus koolitaja (või omanik) teadis täpselt, mida teeb ja kuidas koera juhendada.

Tulevikus siiski loodetakse paremini mõista, miks teatud meetodid toimivad tõhusamalt ning kuidas need mõjutavad mitte ainult koera käitumist, vaid ka tema enesetunnet.

Seega on oluline mitte ainult see, mida me oma koerale õpetame, vaid ka see, kuidas me seda teeme. Positiivne ja järjekindel lähenemine toetab koera heaolu ja aitab ennetada käitumisprobleeme.

Peamised põhimõtted kuuleka koera kasvatamisel:

• Kutsikaea kogemused kujundavad koera iseloomu, õppimisvõimet ja käitumist täiskasvanueas;
• Olulised tegurid: päritolu, sotsialiseerumine, aeg emaga, sugupuu;
• Järjekindel õpetamine aitab kasvatada tasakaalukat ja rõõmsat koera.
  
  

Kuuleka koera kasvatamine algab teadmistest

Kui soovid kasvatada tasakaalukat ja rõõmsat koera, ära alahinda kutsikaea kogemuste mõju ega koolitusviisi olulisust. Teadlik valik kutsikakooli, koertetreeneri ja koolitusmeetodite osas võib olla otsustava tähtsusega käitumisprobleemide ennetamisel.

SabaPunkt on Eesti esimene lemmikloomateenuste kuulutusteportaal, kust saad lisaks lugeda ka intervjuusid ekspertidega ja populaarteaduslikke artikleid. Kui otsid oma koerale sobivat koertekooli või pakud ise koolitusi, siis on SabaPunkti kuulutusteportaal just Sulle! Lisa oma kuulutus juba täna!

Õigel ajal ja õigel viisil antud õpetus aitab ennetada käitumisprobleeme ning toetab koera heaolu kogu tema elutee vältel.

Kasutatud allikad

Baslington-Davies, A., Howell, H., Hogue, T. E., & Mills, D. S. (2023). An Assessment of Scientific Evidence Relating to the Effect of Early Experience on the Risk of Human-Directed Aggression by Adult Dogs. Animals, 13(14), 2329.
https://doi.org/10.3390/ani13142329
Litsents: CC BY 4.0

Shnookal, J., Tepper, D., Howell, T., & Bennett, P. (2024). Counterconditioning-based interventions for companion dog behavioural modification: A systematic review. Applied Animal Behaviour Science, 276, 106305.
https://doi.org/10.1016/j.applanim.2024.106305
Litsents: CC BY 4.0

The post Kuuleka koera kasvatamine: varajane õpetus ja järjekindlus appeared first on SabaPunkt written by Kelly Käärd, sotsiaalteaduste MA

Sattusin hiljuti lugema põnevaid teadusartikleid koerte emotsionaalse intelligentsuse kohta. Koeraomanikuna kõnetas see teema mind kohe. Mida paremini ma koerte sisemaailma mõistan, seda tugevamaks muutub side minu ja mu lemmiku vahel. Artiklitest koorus välja, et see, kuidas koerad meid tajuvad ja meie tunnetele reageerivad, on palju keerulisem kui lihtsalt hääletooni või käskluste järgimine.

Kuidas koerad inimeste emotsioone tajuvad?

Teadlased on seda küsimust uurinud üsna põhjalikult. Näiteks viidi 2022 (Albuquerque et al.) aastal läbi katse, kus osalesid kodukoerad, nende omanikud ja kaks võõrast inimest, kellest üks käitus sõbralikult, teine aga külmalt, kolmas neutraalselt.

Katse eesmärk oli mõista, kas koerad arvestavad toidu saamisel inimese emotsionaalse väljendusega. Tulemus? Jah, nad teevad väga selgeid valikuid.

Tulemused näitasid, et koerad ei reageeri inimeste emotsioonidele pimesi. Nad hindavad olukorda enne, kui teevad otsuse. Näiteks, kui toit on vabalt kättesaadav, keskenduvad nad pigem toidule kui inimese näoilmele või kehakeelele. Teisisõnu, inimene muutub koera jaoks oluliseks vaid siis, kui olukord seda nõuab.

Kuid kui toit on kättesaamatu, muutub olukord. Siis muutub inimese emotsioon koera jaoks oluliseks vihjeks. Koer kasutab seda infot, et otsustada, kelle poole pöörduda ja kuidas käituda. Just selline paindlikkus viitab arenenud sotsiaalsele intelligentsusele.

Koer peegeldab omaniku tundeid

Hiljutine Bräuer et al. (2024) uuring näitas, kui tihedalt on koera käitumine seotud tema omaniku emotsionaalse seisundiga. Erinevalt varasematest uuringutest, mis viidi läbi kunstlikes tingimustes, toimus seekordne katse päris elusituatsioonides. Koeraomanikud kogesid loomulikke meeleolusid, nagu rõõm, kurbus ja neutraalsus, ning teadlased jälgisid, kuidas koerad sellele reageerisid.

Tulemused olid kõnekad. Kui omanik tundis kurbust, muutus koera käitumine märgatavalt. Nad vaatasid oma omanikku vähem, hüppasid harvem tema peale ja täitsid käsklusi (näiteks “istu”) väiksema innuga. Seevastu, kui omanik oli rõõmsas meeleolus, saavutati parem kontakt, nad täitsid korraldusi usinamalt ja saavutasid ülesannetes paremaid tulemusi.

See viitab, et koerad ei reageeri pelgalt meie hääletoonile või näoilmetele, vaid tunnetavad ja peegeldavad ka meie sisemisi tundeid. Nad on oma peremeeste emotsionaalse seisundi peeglid. Olgu selleks siis rõõm või kurbus.

Selline side näitab koera ja inimese vahelise emotsionaalse suhte sügavust ning tuletab meelde, kui tähtis on olla oma lemmikule mitte ainult hoolitsev peremees, vaid ka emotsionaalselt hea kaaslane.

Kuidas mõista ja toetada koera tundeelu?

Kui mõistame, et koerad ei ole üksnes käskude täitjad, vaid tundlikud ja tähelepanelikud kaaslased, suudame paremini hoolitseda ka nende vaimse heaolu eest. Koera emotsioonid ei avaldu alati nii selgelt nagu inimese omad. Need väljenduvad kehakeeles, pilgus, reaktsioonides ja mõnikord ka passiivsuses.

Siinkohal on oluline on jälgida ennekõike omaenda emotsionaalset seisundit, sest see peegeldub ka meie lemmikloomades. Näiteks kui oleme stressis või ärritunud, võib ka koer muutuda ärevaks. Rahulik ja järjepidev käitumine aga loob turvalise keskkonna, kus koer tunneb end kindlalt.

Toetav suhtumine, järjepidev treenimine positiivsete meetoditega ja tähelepanu koera vajadustele aitavad luua usaldusliku suhte. Just sellises õhkkonnas avalduvad kõige paremini koera loomupärased omadused, sealhulgas koostöövalmidus ja lojaalsus.

Kui me teadvustame, et koerad tunnetavad ja peegeldavad meie emotsioone, aitab see meil paremini suhelda oma lemmikuga. Koera tunded ei avaldu tingimata sõnade ega häälega, vaid kehakeele ja väikeste muutuste kaudu igapäevases käitumises.

Mida see meile õpetab?

Mida paremini me mõistame oma koera tundeelu, seda tugevam ja sügavam on meie side nendega. Koera pidamine ei tähenda ainult toidu andmist ja jalutuskäike. See tähendab ka emotsionaalset kohalolu. 

Selleks et oma koera paremini mõista, on oluline:

• Jälgida tema kehakeelt ja reaktsioone. Seal peituvad vihjed tema sisemaailma kohta;
• Hoia kodus rahulik ja stabiilne õhkkond. Sinu tasakaal on ka tema tasakaal;
• Kasutada positiivseid treeningmeetodeid, et tugevdada usaldust. Koostöö sünnib usaldusest, mitte hirmust.

Kui oleme emotsionaalselt tasakaalukad ja järjekindlad, tunneb ka koer end turvaliselt ja rahulolevalt.

Kui soovid oma koera paremini mõista ja toetada tema heaolu, siis tasub tutvuda teenusepakkujatega SabaPunktist: koolitused ja treeningud.

Loe ka SabaPunkti blogist Kristian Kruuse külalispostitust lemmikloomade pildistamisest stuudios või vaata, mida räägib hoopistükis teadus kasside emotsionaalsest intelligentsusest.

Kasutatud allikad

Albuquerque, N., Mills, D.S., Guo, K. jt. Dogs can infer implicit information from human emotional expressions. Anim Cogn 25, 231–240 (2022).
https://doi.org/10.1007/s10071-021-01544-x
Litsents: CC BY 4.0

Bräuer, J., Eichentopf, D., Gebele, N. jt. Dogs distinguish authentic human emotions without being empathic. Anim Cogn 27, 60 (2024).
https://doi.org/10.1007/s10071-024-01899-x
Litsents: CC BY 4.0

The post Koerte emotsionaalne intelligentsus. Mida ütleb teadus? appeared first on SabaPunkt written by Kelly Käärd, sotsiaalteaduste MA

Koertekool on rohkem kui lihtsalt käskude õpetamine

Paljud koeraomanikud küsivad endalt, kas koertekool on ikka vajalik või kas nad ei võiks oma lemmikut ise kodus õpetada. Tegelikult on koera koolitamine palju enamat kui vaid käskude „istu“ ja „lama“ õpetamine. See on võimalus luua tugevam side oma koeraga, mõista tema käitumist ja ennetada probleeme, mis võivad hiljem muutuda stressirohkeks nii loomale kui perele.

Näiteks: kui koer ootab juhiseid, kuid neid ei tule, võib ta hakata ise otsuseid langetama. Haukuda uksekella peale, hüpata inimestele peale või tirida jalutuskäikudel iga koera poole. Järjekindel õpetamine aitab seda ennetada.

Miks alustada kutsikakooliga võimalikult varakult?

Kutsikaeas on koer kõige vastuvõtlikum õppimisele ja harjumustele. Just selles eluetapis saab kujundada rahulikku käitumist erinevates olukordades. Näiteks autosõidul, söögi ajal või jalutuskäikudel. Kutsikakool ei õpeta ainult käske, vaid aitab noorel koeral õppida keskenduma ja kuulama.

Paljud omanikud on öelnud, et suurim muutus pärast koolitust ei olnud käskude teadmine, vaid see, et koer rahunes kiiremini ja hakkas paremini kuulama.

Täiskasvanud koer ja usalduse loomine

Ka täiskasvanud koer õpib, kui koolitus on järjepidev ja positiivne. Koertekool aitab mõista, kuidas luua rahulik ja turvaline igapäevaelu ka vanema lemmikuga. Näiteks õpetame, kuidas suunata haukumist või leevendada ärevust läbi tegevuste nagu otsimismängud.

Kuidas koertekool parandab igapäevast elu?

Koertekool aitab toime tulla väikeste olukordadega, mis muidu võivad muutuda suureks probleemiks:

• rahulik loomaarstikäik ilma liigse stressita,
• viisakas külaliste vastuvõtt uksel,
• jalutuskäigud, kus koer ei jookse rulluisutajale järele,
• toidulõhnade ignoreerimine köögis.

Kui koer tunneb end turvaliselt ja omanik oskab teda juhendada, muutub igapäevane kooselu palju sujuvamaks ja stressivabamaks.

Kui otsid enda koerale treenerit, siis tutvu teenusepakkujatega SabaPunktist: koolitused ja treeningud.

Autor: Koertekool Fortem, Triin Merisalu

The post Tugev side ja parem käitumine algavad koertekoolist appeared first on SabaPunkt written by Kelly Käärd, sotsiaalteaduste MA