Kui oled kassiomanik, oled ilmselt märganud, et sinu karvane sõber veedab suure osa oma päevast magades, keskmiselt 12–16 tundi ööpäevas! Aga oled sa kunagi mõelnud, kummal küljel nad eelistavad magada? Hiljutine uuring viitab, et see võib seotud olla evolutsiooni ja ellujäämisinstinktiga.

Teadlaste pilk kasside magamisharjumustele

Rahvusvahelises uuringus (Isparta et al., 2025) analüüsiti 408 avalikult kättesaadavat YouTube’i videot, kus kassid magasid ühel küljel. Eesmärk oli välja selgitada, kas kassidel on eelistusi magamisasendi valikul. Tulemused olid üllatavad: koguni 65,1% ehk peaaegu kaks kolmandikku vaadeldud kassidest eelistas magada vasakul küljel.

See pole juhuslik valik. Teadlaste hinnangul võib selline eelistus olla seotud lateraalse nähtusega, mille puhul aju eri poolkerad on spetsialiseerunud erinevate ülesannete täitmisele.

Kuidas on see seotud ellujäämisega?

Vastus peitub aju paremas poolkeras. Antud rahvusvaheline uuring toob välja, et imetajate, sealhulgas kasside, parem ajupoolkera on dominantne ohu ja ruumilise info töötlemisel. Kuna aju poolkerad kontrollivad keha vastaskülgi (vasak ajupoolkera juhib paremat kehapoolt ja vastupidi), annab vasakul küljel magamine paremale ajupoolkerale eelise.

Kui kass magab vasakul küljel, on tema vasak vaateväli paremini avatud. See vaateväli on ühendatud otse aju parema poolkeraga. Magamine on looma jaoks üks haavatavamaid hetki, kuna valvsus on minimaalne. Kui kassi äratab ootamatu müra või liikumine, saab ta vasakul küljel magades kohe kasutada aju paremat poolkera, mis on kõige tõhusam ohtude tuvastamisel. See võimaldab reageerida lähenevatele kiskjatele kiiremini.

Esivanemate pärand

Kuigi kodukassid ei pruugi igapäevaselt kiskjaid kohata, on see käitumine tõenäoliselt pärand nende metsikutelt esivanematelt, kes pidid pidevalt valvel olema.

Teadlased arutlesid ka teiste võimalike selgituste üle, kuid pidasid neid vähem tõenäoliseks. Kuna avalikest videoklippidest ei olnud võimalik kasside sugu või tiinust kindlaks teha, ei saanud seda tegurit uuringus arvesse võtta.

Samuti ei seletanud magamisasendit see, kas kass eelistab kasutada vasakut või paremat käppa. Ehkki paljudel kassidel on käpapoolne eelistus, jaotuvad need eelistused enamasti võrdselt. Seega ei saa see seletada magamisasendi eelistust.

Kuigi kodukass ei pea enam kartma kiskjaid nagu tema metsikud esivanemad, võib tema magamisasend endiselt kanda mälestust ajast, mil iga hetk võis otsustada elu ja surma üle. Just sellised väikesed harjumused annavad märku, et meie lemmikud pole ainult hellad ja turvalises kodus elavad olendid, vaid osa palju suuremast evolutsioonilisest pärandist.

Tulevikus võiksid sarnased uurimused aidata paremini mõista mitte ainult kasside, vaid ka teiste loomade käitumise varjatud mustreid. Samuti annavad need võimaluse uurida, kuidas aju poolkerade tööjaotus kujuneb ja kuidas see mõjutab käitumist liikideüleselt.

Nii et järgmine kord, kui näed oma kassi mõnusalt külili tukastamas, vaata seda pisut teise pilguga. Võib-olla pole ta valinud seda asendit vaid mugavuse pärast, vaid järgib instinkti, mis on kujundanud tema liigi ellujäämist läbi aastatuhandete.

Sinu lemmik väärib parimat!

SabaPunkt on sõbralik kogukond, kus kohtuvad lemmikloomateenuste pakkujad ja otsijad. Leia või paku teenuseid SabaPunktis.

Loe ka SabaPunkti lugu.

Kasutatud allikas

Isparta, S., Ocklenburg, S., Siniscalchi, M., Goursot, C., Ryan, C. L., Doucette, T. A., … & Demirbas, Y. S. (2025). Lateralized sleeping positions in domestic cats. Current Biology, 35(12), R597-R598.
https://doi.org/10.1016/j.cub.2025.04.043

The post Kas teadsid, et kassid eelistavad magada vasakul küljel? appeared first on SabaPunkt written by Kelly Käärd, sotsiaalteaduste MA

Kes ütles, et ainult koerad jooksevad rõõmsalt palli järele?
Mõned kassid näivad lausa solvuvat, kui sa pärast viset lihtsalt istuma jääd.
„No viska veel!“ ütleb nende pilk.
Tuleb välja, et toomismäng pole sugugi ainult koerte pärusmaa.

Kasside üllatav kalduvus toomismängule

Esemete toomine omaniku viske peale on tuntud mäng koerte seas, kuid uus uuring näitab, et seda esineb üllatavalt palju ka kasside hulgas. Purdue Ülikooli teadlase Delgado juhtimisel analüüsiti aastatel 2015–2023 enam kui 80 000 lemmikloomaomaniku vastuseid (Delgado et al., 2024).

On teada, et koerad armastavad toomismängu. Seda kinnitas ka 78% uuringus osalenud koeraomanikest. Eriti paistsid silma saksa lambakoerad, kuldsed retriiverid ja labradorid, kes reageerivad hästi inimeste juhistele ning kellel on tugev soov esemeid kinni püüda ja ära tuua.

Veelgi üllatavam oli aga kasside roll selles mängus: peaaegu 41% uuringus osalenud kassidest mängisid hea meelega toomismängu, mis on märksa rohkem, kui seni arvati. Uuringust selgus, et aktiivsus sõltus looma soost, vanusest, tõust ja elukeskkonnast. Kõige aktiivsemad olid siseruumides elavad ja mänguhimulised kassid. Eriti paistsid silma Burma, Siiami ja Tonkini kassid, kelle seas oli toomismäng eriti levinud.

Tulemused viitavad sellele, et toomismäng ei ole pelgalt lõbus ajaviide, vaid ka oluline suhtlusvorm inimese ja lemmiku vahel. Kui seni peeti kasside mängu pigem iseseisvaks, siis see uuring näitab, et paljud kassid naudivad ka koostööl põhinevat tegevust. See avab uusi vaatenurki kasside mängulisuse, sotsiaalsuse ja õppimisvõime kohta.

Mida see meile kassidest räägib?

Kui koerte puhul on toomismäng sageli seotud koostöö ja treenitavusega, siis kasside puhul võib see käitumine kujuneda täiesti iseeneslikult, ilma et keegi oleks neile seda spetsiaalselt õpetanud. Uuringud näitavad, et paljud kassid hakkavad toomismängu mängima omal algatusel – just siis, kui tuju tuleb, ja just nii, nagu neile sobib. (Forman et al., 2023).

Erinevalt koertest eelistavad kassid sageli ise mängu juhtida: nemad otsustavad, millal mäng algab, mis esemetega see käib ja kui kaua see kestab. Just sellise kontrolli olemasolu võib olla põhjus, miks mõned kassid mängu vastu suuremat huvi üles näitavad.

Lisaks toob sama uuring välja, et toomismäng ei paku kassile ainult füüsilist tegevust, vaid võib olla kasulik ka tema heaolule laiemalt. See aitab maandada stressi, hoida meele erksana ning tugevdab suhet inimese ja lemmiku vahel. Seega ei ole mäng pelgalt ajaviide, vaid võib olla ka viis, kuidas kass oma turvalises keskkonnas sotsiaalselt suhestub.

Kõik see avab uusi vaatenurki sellele, kuidas me mõistame kasside mängurõõmu, suhtlusviise ja isegi isiksust. Ei maksa alahinnata, kui palju võib ühe palli või mänguasja viskamine kassile tähendada.

Sinu lemmik väärib parimat!

Olgu ta mänguhimuline kass või energiline koer.
SabaPunkt on Eesti esimene lemmikloomateenuste kuulutusteportaal, kust leiad nii koerahoidja, kassihoidja, loomamassööri ja palju muid teenuseid. Vaata lähemalt ja tutvu teenusepakkujate kuulutustega.

Soovid rohkem SabaPunktist teada? Loe ka meist ja SabaPunkti lugu.

Kasutatud allikad

Delgado MM, Stella JL, Croney CC, Serpell JA (2024) Making fetch happen: Prevalence and characteristics of fetching behavior in owned domestic cats (Felis catus) and dogs (Canis familiaris). PLoS ONE 19(9): e0309068.
https://doi.org/10.1371/journal.pone.0309068

Forman, J., Renner, E., & Leavens, D. A. (2023). Fetching felines: a survey of cat owners on the diversity of cat (Felis catus) fetching behaviour. Scientific Reports, 13(1), 20456.
http://dx.doi.org/10.1038/s41598-023-47409-w

The post Mina viskan, sina tood? Kassil on teised reeglid appeared first on SabaPunkt written by Kelly Käärd, sotsiaalteaduste MA

Kasse peetakse sageli isepäisteks loomadeks, kellele meeldib oma rada käia ega allu distsipliinile samamoodi nagu koerad. Kuid kas see tähendab, et kassidele ei saa trikke õpetada või et nendega mängimine pole oluline? Teadus väidab vastupidist ja selgitab, kuidas klikkertreening aitab kasside heaolu tõsta.

Kas sinu kass saab piisavalt mängida?

Kas sinu kass mängib iga päev? Või pigem magab, kraabib diivanit ja jookseb öösiti mööda tuba ringi? Ehkki mängimine võib tunduda pelgalt lõbusa ajaviitena, on see kassile tegelikult väga oluline. See aitab tal püsida rahulikuna, olla rõõmsam ning võib ennetada mitmeid käitumisprobleeme.

Adelaide’i ülikooli uurimisrühm uuris kodukasside mängu ja heaolu seoseid (Henning et al., 2023). Nad kogusid andmeid 55 riigi kodukasside kohta ja jõudsid järeldusele, et need kassid, kellega mängiti sageli ja mitmekülgselt, olid üldiselt rahulikumad. Eriti oluline oli mäng just tubaste kasside puhul, kellel puudub võimalus õues joosta ja ümbrust avastada.

Kui kassil päeval puudub piisav tegevus, võib tal tekkida igavus ja rahutus. See võib avalduda öises ringijooksmises, mööbli kraapimises või mänguasjade laiali tassimises. Uuring näitas, et käitumisprobleemid esinesid sagedamini siis, kui kassiga ei tegeletud.

Samuti selgus, et kõige tugevam side kassi ja omaniku vahel kujunes siis, kui mängu algatasid kordamööda mõlemad. Mida huvitavam ja sisukam oli mäng ning mida rohkem omanik sellest ise rõõmu tundis, seda parem oli ka nendevaheline side.

Seega on mängimine kassile hädavajalik. See hoiab teda aktiivsena, võib vähendada stressi ja ennetada soovimatut käitumist. Samas muutub ka sõprus inimese ja kassi vahel tugevamaks. Kui sul on kass, mängi temaga iga päev. Nii on ta rõõmsam ja rahulikum ning sinul endalgi lõbusam.

Klikkertreening kasside heaolu ja käitumise toetajana

Klikkertreening on üha enam levinud meetod loomade käitumise kujundamiseks ning seda kasutatakse järjest rohkem ka kasside õpetamisel. Meetod põhineb positiivsel kinnistamisel, kus kass õpib, et teatud käitumine toob kaasa midagi meeldivat. Nii omandab ta uusi oskusi ja tunneb end samal ajal rahuloleva ja enesekindlana.

Klikkertreening ei ole kasulik üksnes trikkide õpetamiseks, vaid võib oluliselt aidata kassidel stressi vähendada. Kogan, Kolus ja Schoenfeld-Tacher (2017) uurisid varjupaigas elavate kasside klikkertreeningu tulemuslikkust ning leidsid, et kassid omandasid üsna kiiresti lihtsamaid trikke, nagu „istu“, „keeruta“, „anna käppa“. See näitab, et kassid on õppimisvõimelised isegi stressirohketes tingimustes.

Uurijate järelduse kohaselt aitab klikkertreening varjupaigakassidel paremini stressiga toime tulla, parandades nende suhtlemist inimestega ning üldist käitumist. Lisaks võib see suurendada kasside võimalusi uue kodu leidmiseks. Kuigi tulemused on esialgsed ja vajavad täiendavat kinnitust, viitab uuring, et isegi pingelistes olukordades suudavad kassid õppida ja luua usalduslikumaid suhteid inimestega.

Seega võib klikkertreening olla väärtuslik vahend mitte ainult kasside koolitamisel, vaid ka nende heaolu parandamisel (Kogan, Kolus & Schoenfeld-Tacher, 2017).

Klikkertreening ei paku mitte ainult vahvate trikkide õpetamist, vaid võib aidata ka soovimatut käitumist parandada ning tugevdada kassi ja inimese vahelist sidet. Selline lähenemine toetab kasside heaolu ja võib aidata vähendada varjupaikadesse loovutatud kasside arvu, suurendades nende võimalusi leida püsiv ja hooliv kodu. Kui soovid klikkertreeningust paremat ettekujutust saada, vaata selgitavat videot YouTube’ist siit.

Aktiivne kass on rahulolev kass

Treenimine ja mängimine ei ole ainult lõbus ajaviide. Erinevad tegevused aitavad kassidel püsida vaimselt aktiivsena, ennetada stressi ning tugevdavad suhteid inimestega. Kuigi teaduslikke tõendeid napib, näitavad senised uuringud, et kasside heaolu sõltub rohkemast kui toit ja varjualune. Kui soovid oma kassile pakkuda täisväärtuslikku elu, siis alusta mõne lihtsama triki õpetamisest ja mängi temaga. 

Sinu lemmiku teenused ühes kohas

SabaPunkt on Eesti esimene lemmikloomateenuste kuulutusteportaal. Kui vajad usaldusväärset inimest, kes hoolitseks sinu kassi eest sinu äraolekul, siis vaata kassihoidjat SabaPunktist. Sinu kass väärib tähelepanu, mängu ja hoolt iga päev!

Kui aga pakud ise kassihoidu, groomingut või muid lemmikloomateenuseid, siis lisa oma kuulutus SabaPunkti ja saa uusi kliente juba täna!

Loe SabaPunkti blogist veel kasside emotsionaalsest intelligentsusest ja saa teada, miks enamus kasse eelistab magada vasakul küljel.

Kasutatud allikad

Kogan, L., Kolus, C., & Schoenfeld-Tacher, R. (2017). Assessment of Clicker Training for Shelter Cats. Animals, 7(10), 73.
https://doi.org/10.3390/ani7100073

Henning, J., Nielsen, T., Fernandez, E., & Hazel, S. (2023). Cats just want to have fun: Associations between play and welfare in domestic cats. Animal Welfare, 32, e9.
https://doi.org/10.1017/awf.2023.2

The post Kasside heaolu saladus: mäng ja klikkertreening appeared first on SabaPunkt written by Kelly Käärd, sotsiaalteaduste MA

Kui eelmises blogipostituses kirjutasin põgusalt sellest, mida teadlased on teada saanud koerte emotsionaalsest intelligentsusest, siis seekord heidan pilgu kasside tundemaailma. Sageli peetakse kasse isepäisteks, kelle tunded jäävad varjatuks. Ent teadusuuringud näitavad, et tegelikkus on märksa mitmekesisem.

Kassidel on arvestatav emotsionaalne intelligentsus, mis avaldub nende tajus, näoilmetes ja sotsiaalses käitumises. Kuigi kasside sisemaailma mõistmine on teaduses alles lapsekingades, kinnitavad senised uuringud, et nad on tundlikud ja sotsiaalselt intelligentsed loomad. Nende parem mõistmine aitab meil luua usalduslikuma suhte kassidega ning pakkuda neile turvalist ja toetavat kodu.

Kas kassid tunnevad meie tundeid?

Viimaste aastate teadusuuringud on heitnud uut valgust kasside võimele tajuda emotsioone. Eriti huvitava ülevaate annab Itaalia teadlaste 2020. aasta uuring (Quaranta, d’Ingeo, Amoruso, Siniscalchi et al., 2020), mille raames uuriti, kas kodukassid suudavad ära tunda nii inimeste kui ka teiste kasside emotsioone.

Selgus, et kassid ei ole sugugi ükskõiksed. Nad suudavad luua seoseid näoilmete ja helide vahel, et mõista, mida inimene või liigikaaslane tunneb. Tugevad emotsioonid, nagu viha ja hirm, olid neile eriti äratuntavad.

Uuringutulemused viitavad sellele, et kassidel on üldine arusaam nii inimeste kui ka liigikaaslaste tunnetest ning nad oskavad oma käitumist vastavalt kohandada. Uuring näitab, et kassidel on arenenud sotsiaalsed oskused, mis võimaldavad neil emotsionaalseid signaale mõista ja nendega suhestuda.

Selline sotsiaalne tundlikkus on oluline nii inimese ja kassi vahelise usaldusliku suhte kujunemisel kui ka kasside omavahelises suhtluses.

Kassi nina räägib rohkem, kui arvata oskad

Kassidel on hämmastav võime tajuda ümbritsevat maailma viisil, mis võib inimestele märkamatuks jääda. Eriti tundlik on nende haistmismeel, mille abil nad koguvad teavet inimeste kohta.

2023. aastal läbi viidud teadusuuring tõi päevavalgele põneva avastuse, mis muudab meie arusaama kassi ja inimese vahelisest suhtlusest (d’Ingeo et al., 2023). Uuringust selgus, et kassid suudavad eristada inimeste emotsioone lõhna kaudu. Veelgi enam, nad kohandavad selle põhjal ka oma käitumist.

See tähendab, et kui oled rõõmus, stressis või kurb, võib sinu kass seda sinu lõhnast tajuda ja reageerida vastavalt. Näiteks tulla kaissu, kui oled kurb või hoida rohkem distantsi, kui oled ärev. 

Kassid ei ole üksnes vaoshoitud ja isepäised lemmikud. Nad tunnetavad lõhnade kaudu palju rohkem, kui me arvata oskame. Uuring kinnitab, et kassi nina võib mõista sind paremini, kui arvad. Seega, järgmine kord, kui oled murelik ja su kass tuleb sind lohutama, võib see olla midagi enamat kui lihtsalt juhus.

Mida tähendab see kõik kassiomaniku jaoks?

Kui tead, et su kass tajub ka sinu lõhnast emotsioone, muutub igapäevane kooselu kohe mõtestatumaks. Siin on mõned lihtsad, ent olulised soovitused, mida saad oma kassi heaolu nimel silmas pidada:

• Pööra tähelepanu oma tunnetele. Kui oled ärev, võib ka kass stressi minna. Rahulik olek aitab tal end turvaliselt tunda;
• Õpi tundma oma kassi kehakeelt. Saba, kõrvad ja silmad näitavad, kuidas ta end tunneb;
• Veeda kassiga koos aega. Mäng või lihtsalt koos olemine tugevdab teie vahelist sidet ja aitab kassil sind paremini mõista.

Kassi mõistmine algab sellest, et märkad oma tundeid ja suhtled temaga iga päev. Seejuures, mida rohkem sa oma kassi kuulad ja jälgid, seda parem on teie omavaheline usaldus.

Kassi mõista tähendab austada tema tundeid. Kui seda teed, saad vastu rohkem, kui oskad oodata.

Kui aga vajad kedagi, kes hoolitseks su kassi eest, kui sind pole kodus, siis vali sobiv teenusepakkuja SabaPunktist: kassihoid.

Kasutatud allikad

d’Ingeo, S., Siniscalchi, M., Straziota, V. et al. Relationship between asymmetric nostril use and human emotional odours in cats. Sci Rep 13, 10982 (2023).
https://doi.org/10.1038/s41598-023-38167-w

Quaranta, A., d’Ingeo, S., Amoruso, R., & Siniscalchi, M. (2020). Emotion Recognition in Cats. Animals, 10(7), 1107.
https://doi.org/10.3390/ani10071107

The post Kasside emotsionaalne intelligentsus teaduse valguses appeared first on SabaPunkt written by Kelly Käärd, sotsiaalteaduste MA