INTERVJUU | Mis on koerakeel? Britt Purdelo õpetab koeraga suhtlemise kunsti

Lugemisaeg: umbes 8 minutit

Mis on „koerakeel“?

Kuidas sa defineerid koerakeelt? 

Suurim osa koerte suhtlusest toimub kehakeele kaudu. Liigutused, mis võivad tunduda suurema tähenduseta, on tegelikult koertel sageli tahtlikud ja osa kommunikatsioonist. Näiteks pea, pilgu ja keha keeramine, keelega üle enda nina käimine, hetkelised tardumised, keharaskuse muutused, muutused silmade kujus ja pilgus. Samuti kasutavad nad üht ja sama kehakeelt, nt istumist või haigutamist, olenevalt kontekstist erinevates tähendustes.

Koerad ei istu ainult selleks, et istuda ja jalga puhata. Istudes võib koer tahta teisele koerale või inimesele sõnumit edasi anda: „rahune / lõpeta / ma ei soovi, et olukorra energia tõuseks”. Koerad ei haiguta ainult väsimusest, vaid ka stressi korral. Selleks et mõista, kas ja mida koer parasjagu väljendada võib, on koera käitumist ja kehakeelt alati oluline hinnata kontekstis.

Lisaks suhtlevad koerad läbi helide ja lõhnade. Koerte peamine meel on haistmismeel. Koera mõistmiseks on oluline seda ka meeles pidada.

Miks on oluline koera kuulata, mitte ainult õpetada?

Esiteks on koerte jaoks ülioluline, et inimesed neid mõistaksid ja nendega kahepoolselt suhtleksid. See on nende jaoks sama tähtis nagu meie, inimeste, jaoks. Kujuta ette, et sind ei kuulata. Kui kaua aega kuluks, enne kui ärrituksid, tunneksid frustratsiooni või nördimust?

Paljud koerad elavad niigi elu, kus pole palju valikuvõimalusi ja neile on seatud palju ootusi selle kohta, kuidas nad peaksid käituma. Koera kuulamine ja temaga arvestamine aitab koera emotsionaalselt igapäevaelus väga palju.

Koerast aru saamine ja tema kuulamine on hädavajalik ka paljude murekäitumiste ennetamiseks ja lahendamiseks, kutsika sotsialiseerimiseks ning erinevates treeningutes edenemiseks. Kui koer näiteks „ei kuula” sõna või treening ei edene, ei ole asi tihti selles, et sõnakuulelikkust, agility’t vms tuleks rohkem harjutada. Takistused ja mitteedenemised esinevad tihti hoopis sellepärast, et koeral on mingi emotsionaalne mure, näiteks ei tunne ta end keskkonnas turvaliselt.

Ka murekäitumised, nt reaktiivsus, esinevad pea alati seetõttu, et koeral on mingi emotsionaalne mure, mitte sellepärast, et ta on kangekaelne või lihtsalt sõnakuulmatu. Koera emotsioonide mõjutamiseks on hädavajalik mõista, mida ta ütleb, ja talle vastata. Oletame näiteks, et koer on teiste koerte suhtes reaktiivne ja soovid seda muuta. Reaktiivse käitumise muutmiseks on vaja koeraga tööd teha teda ärritavast objektist piisavalt kaugel, nii et ta suudab veel olla rahulik ega reageeri.

Koerte kehakeelt mitte hästi tundes ei tea, kus see koht konkreetsel koeral on ja kui kiiresti või millal vahemaad vähendada sobiv oleks. Inimesed alustavad tihti liiga lähedalt, sest ei näe, et koeral on juba kaugemal stressitase positiivsete seoste loomiseks ja turvatunde kasvatamiseks liiga suur. Nii võib tunduda, et mingi protsess ei toimi, kuigi oma olemuselt toimib. Lihtsalt koerte kehakeelt tuleks paremini tunda. Käskida ja sundida emotsioone üldiselt ei saa. Tahtes koera emotsioone muuta, on temast arusaamine tegelikult keskne. Kui muutuvad koera emotsioonid, on muutus tema käitumises loomulik tagajärg.

Koeri kuulata on oluline ka turvalisuse huvides. Kui koer kasutab ähvardavat käitumist (uriseb, näksab, hammustab vms), siis ta on hakanud „rääkima” väga kõvasti. See ei meeldi koertele endalegi ja tekitab neis stressi. Seda saaks vältida, kui inimesed tunneksid ära tasasemaid märke koera ebamugavusest ning vastaksid neile.

Kehakeel kui koera peamine väljendusviis

Millised on olulisemad kehakeele märgid, mida koerte puhul jälgida? 

Koerte kehakeeles on kesksel kohal rahusignaalid, need on kehakeeles esinevad signaalid ja žestid, mida koerad kasutavad konfliktide vältimiseks, iseenda rahustamiseks, teise looma või olukorra rahustamiseks, heade kavatsuste väljendamiseks, aga ka ebamugavuse väljendamiseks. Rahusignaal on näiteks pea keeramine, keha keeramine, keelega üle enda suu või nina käimine, esijala tõstmine, keha kurvis hoidmine, raputamine, haigutamine, silmade sagedasem pilgutamine, eemale nõjatumine, kõrvade tahapoole viimine. Need on vaid mõned näited, rahusignaale on üle 30 erineva.

Selleks et aru saada, kas koer raputas parasjagu rahusignaalina või selleks, et vett kasukast välja saada, tulebki vaadata konteksti ja teada vähemalt natukenegi koerte loomupärastest käitumistest ning sellest, kes koer liigina on. Kahjuks on viimase ümber palju müüte.

Kas inimesed tõlgendavad neid signaale tihti valesti?

Pigem ei osata koera kehakeelt üldse suhtluseks pidada. Näiteks üks kehakeele signaal, mis jääb enim tähelepanuta, on see, kui koer pöörab oma pead. Kui keegi tahab koeraga suhelda, suhtlust alustada või mingil moel avaldab koerale survet (nt läheb tema suunas või siseneb tema isiklikku ruumi), ütleb koer pea või pilgu pööramisega väga viisakalt „ei”. Ta tahab suhtlusest loobuda või seda rahustada.

Vahel tõlgendatakse kehakeele signaale ka valesti. Näiteks arvatakse, et teisele koerale selga hüppav ja paaritamist imiteeriv koer tahab sellega näidata domineerimist. Tegelikult on see üks rahusignaalidest ja üldiselt märk stressist ning ülestimuleeritusest. Koeral on millegi pärast (nt tema koju siseneva võõra inimese või teise koera tõttu) emotsioonid väga suured ning ta vajab aega, ruumi ja kohta rahunemiseks. Pikas plaanis saaks tegeleda sellega, et koera ei ajaks teatud asjad nii emotsionaalseks, ja siis näeb loomuliku jätkuna, et ta ei käitu enam nii.

Kõik algab usaldusest

Kuidas koerad näitavad, et nad usaldavad inimest? 

Seda on näha koera kehakeelest, tema pilgust ja käitumisest. Usaldav koer otsib inimese tuge tema jaoks hirmsates või ebakindlates olukordades. Ta teab, et inimene ei peta teda, talle antakse vajadusel ja võimalusel aega ning ruumi, ta võib öelda „ei” ning julgeb vigu teha.

See võib tunduda vastuolus, aga selliste koertega on kokkuvõttes vähem muresid. Koer, kes usaldab, laseb end palju paremini suunata ja kuulab inimest paremini. Tema emotsionaalne heaolu on parem ning stress ja ärevus madalamad.

Kuidas luua ja säilitada usaldust?

Soovitan mõelda ette. Näiteks kutsikat koju tuues on ette teada, et mingi hetk on vaja temaga hooldusprotseduure teha. Alusta sotsialiseerimisega kohe, et hiljem ei oleks vaja asju jõuga teha, sest muidu ei pruugigi see õnnestuda. Arvesta, et väga paljud asjad, mida inimestena tahame koertega teha. Näiteks nende pesemine või autosõit, ei ole koerte jaoks iseenesestmõistetavad.Kindlasti tasub õppida koera kehakeele kohta, et koeraga saaks kahepoolselt suhelda ja, kui vähegi võimalik, temaga arvestada ning lubada tal kontrollida seda vähest, mida tal enda elus on võimalik kontrollida (mõistuse ja turvalisuse piires).

Täites korrapäraselt tema põhivajadusi. Nii koertel kui ka inimestel on imetajatena samad põhivajadused: turvatunne, vajadus heade suhete järele, võimalus teha liigile omaseid käitumisi (koertel nt nuuskimine), piisav puhkus, liikumine, etteennustatavus ja kontrollitunne jms. Lemmikutest koertelt on võetud ära paljud võimalused, kuidas nad saaksid ise oma vajadusi täita. Soovides olla usaldusväärne, tuleb inimesel vaadata, et koerale oleks antud võimalused oma vajadused järjepidevalt täidetuna hoida.

Ehk usaldust saab hoida, näidates oma koerale, et tal on sinuga turvaline, sa päriselt näed teda ehk räägid tema keelt ka ja tema vajadused ei unune vahepeal ära.

Kui inimene hakkab koerakeelt mõistma, mis tema koeras muutub?

Ma arvan, et koer tunneb suurt kergendust, kui ta märkab, et tema öeldust on hakatud paremini aru saama. Näen sageli ka seda, et koerad hakkavad rohkem „rääkima”, kui nad on aru saanud, et inimene mõistab neid. Nad hakkavad kehakeelt rohkem kasutama, sest näevad sellel rohkem mõtet.

Koerakeele Kooli missioon

Mis on sinu suurim soov Koerakeele Kooliga?

Peamiselt jagada kõike, mida olen seni õppinud (ja endiselt õpin) koerte suhtlemise ja kehakeele kohta. Soovin, et koerte keel oleks Eestis üha enam mõistetud, sest sellel on nii palju kasutegureid. See tõstab koerte heaolu, vähendab koeraomanike frustratsiooni ning lähendab inimesi ja koeri.

Millist muutust soovid inimeste suhtumises koertesse?

Soovin, et koeri nähtaks rohkem kaaslastena, kellel on oma vajadused, tunded ja piirid. Viimane ei tähenda, et ka meil, inimestel, ei võiks piire olla. Kooselu koeraga ongi koostöö ja selliste lahenduste leidmine, mis võiks võimalikult hästi mõlemale liigile sobida. Selline suhtumine võiks olla üldlevinud.

Mis muutuks maailmas, kui kõik oskaksid „koerakeelt“?

Koerad oleksid rahulolevamad ja tasakaalukamad. Selle tulemusena oleks ka inimeste mured koertega oluliselt väiksemad, sest rahulolev koer käitub suures pildis ka inimese jaoks mugavamalt.

Soovid oma koera tõeliselt mõista?

Kui Sulle pakub huvi, kuidas koerad tegelikult suhtlevad ja mida nende kehakeel meile räägib, siis tutvu Koerte kehakeele koolitustega siit.