Kuuleka koera saladus? Varajane õpetus ja järjekindlus

Lugemisaeg: umbes 4 minutit

Koera kasvatamine algab enne koju jõudmist. Uuringud näitavad, et kutsika elu esimestel kuudel kogetu võib mõjutada tema iseloomu, õppimisvõimet ja isegi agressiivsuse ilminguid täiskasvanueas. Selles postituses vaatleme, millised tegurid kutsikaeas on eriti olulised ning miks koolitusviiside valik mängib koera hilisemas elus keskset rolli.

Millist rolli mängivad kutsikaea kogemused täiskasvanud koera käitumises?

Iga koeraomanik loodab, et tema lemmik kasvab sõbralikuks ja kuulekaks kaaslaseks. Sageli aga ei mõisteta, kui suur roll on kutsikaeast saadud kogemustel täiskasvanud koera käitumise kujunemisel. Kas varajased kogemused võivad tõesti jätta jälje, mis saadab koera kogu elu?

Just sellele küsimusele otsisid vastust Baslington-Davies et al.(2023) avaldatud teadusartiklis. Uuringust selgus, et kutsika varased elukogemused mängivad olulist rolli selles, kui tõenäoline on, et koer hakkab täiskasvanuna inimeste suhtes agressiivselt käituma.

Teadlased jagasid riskitegurid mitmesse kategooriasse. Arvesse võeti näiteks:

• koera päritolu (kas varjupaigast, aretajalt või juhuslikust pesakonnast);
• igapäevane elukeskkond (sh sotsialiseerumisvõimalused ja tegevused);
• pesakonnatingimused (kui kaua kutsikas viibis koos emaga);
• agressiivsuse esinemine sugupuus.

Analüüs hõlmas mitmeid tegureid, et leida tõenduspõhiseid seoseid täiskasvanueas esineva agressiivsusega. Tulemused kinnitasid, et juba kutsikaeas kogetu avaldab märgatavat mõju koera hilisemale käitumisele. Seetõttu tasub kutsika valikul ja kasvatamisel teha teadlikke otsuseid.

Sobiv koolitusviis aitab ennetada käitumisprobleeme koeral

Kui räägime koerte käitumisprobleemidest, ei saa jätta tähelepanuta seda, milliseid meetodeid me koolitamisel kasutame. Viimase kümnendi jooksul on kogunenud üha rohkem teaduslikke tõendeid selle kohta, et koolitusviisil on käitumise kujunemisel keskne roll.

Hiljutine Suurbritannias läbi viidud uuring (Owczarczak-Garstecka et al., 2025) näitas, et käitumisprobleemide risk suurenes märgatavalt neil koertel, kelle koolitusviis muutus aja jooksul ebameeldivamaks. Näiteks juhtus seda siis, kui algselt kasutati maiuste ja mängu abil positiivseid võtteid, kuid hiljem hakati rakendama järske rihmatõmbeid või ähvardavat hääletooni. Selline muutus soodustas probleemkäitumise tekkimist või püsimist.

Lisaks näitavad teadusuuringud, et teatud võtted võivad aidata probleemset käitumist vähendada. Näiteks aitab see, kui koer õpib siduma varasemat ebameeldivat olukorda meeldiva kogemusega.

Ülevaate erinevatest sellistest sekkumistest andis ka hiljutine teadusartikkel (Shnookal et al., 2024), kus leiti, et kuigi tulemused olid paljulubavad, sõltub edukus suuresti sellest, kuidas ning millise käitumisprobleemi puhul meetodit rakendatakse.

Samas ei ole kõik meetodid iga probleemi puhul ühtviisi tõhusad. Oluline on, et õpetamine oleks järjepidev ja selge. Uuringute põhjal on parimad tulemused saavutatud olukordades, kus koolitaja (või omanik) teadis täpselt, mida teeb ja kuidas koera juhendada.

Tulevikus siiski loodetakse paremini mõista, miks teatud meetodid toimivad tõhusamalt ning kuidas need mõjutavad mitte ainult koera käitumist, vaid ka tema enesetunnet.

Seega on oluline mitte ainult see, mida me oma koerale õpetame, vaid ka see, kuidas me seda teeme. Positiivne ja järjekindel lähenemine toetab koera heaolu ja aitab ennetada käitumisprobleeme.

Kõik algab teadmistest

Kui soovid kasvatada tasakaalukat ja rõõmsat koera, ära alahinda kutsikaea kogemuste mõju ega koolitusviisi olulisust. Teadlik valik koolitaja ja koolitusmeetodite osas võib olla otsustava tähtsusega käitumisprobleemide ennetamisel.

Leia usaldusväärne koolitaja

Õigel ajal ja õigel viisil antud õpetus aitab ennetada käitumisprobleeme ning toetab koera heaolu kogu elu vältel.

🐾 Kui otsid oma koerale sobivat koolitajat või pakud ise koolitust, siis on SabaPunkti kuulutusteportaal just Sulle! Leia või lisa kuulutus juba täna: sabapunkt.ee 💛

Kasutatud allikad

Baslington-Davies, A., Howell, H., Hogue, T. E., & Mills, D. S. (2023). An Assessment of Scientific Evidence Relating to the Effect of Early Experience on the Risk of Human-Directed Aggression by Adult Dogs. Animals, 13(14), 2329. https://doi.org/10.3390/ani13142329

Owczarczak-Garstecka, S. C., Casey, R. A., Cooper, B., Da Costa, R. E. P., Kinsman, R. H., Lord, M. S., Tasker, S., Williams, A., & Murray, J. K. (2025). Association between training methods and owner-reported problem behaviours in dogs enrolled in the ‘Generation Pup’ longitudinal study in the UK. Journal of Veterinary Behavior, 77, 52-60. https://doi.org/10.1016/j.jveb.2024.10.001

Shnookal, J., Tepper, D., Howell, T., & Bennett, P. (2024). Counterconditioning-based interventions for companion dog behavioural modification: A systematic review. Applied Animal Behaviour Science, 276, 106305. https://doi.org/10.1016/j.applanim.2024.106305