Kas teadsid, et kassid eelistavad magada vasakul küljel?
Lugemisaeg: umbes 3 minutit
Kui oled kassiomanik, oled ilmselt märganud, et sinu karvane sõber veedab suure osa oma päevast magades, keskmiselt 12–16 tundi ööpäevas! Aga oled sa kunagi mõelnud, kummal küljel nad eelistavad magada? Hiljutine uuring (Isparta et al., 2025) viitab, et see võib seotud olla evolutsiooni ja ellujäämisinstinktiga.
Teadlaste pilk kasside magamisharjumustele
Rahvusvahelises uuringus analüüsiti 408 avalikult kättesaadavat YouTube’i videot, kus kassid magasid ühel küljel. Eesmärk oli välja selgitada, kas kassidel on eelistusi magamisasendi valikul. Tulemused olid üllatavad: koguni 65,1% ehk peaaegu kaks kolmandikku vaadeldud kassidest eelistas magada vasakul küljel.
See pole juhuslik valik. Teadlaste hinnangul võib selline eelistus olla seotud lateraalse nähtusega, mille puhul aju eri poolkerad on spetsialiseerunud erinevate ülesannete täitmisele.
Kuidas on see seotud ellujäämisega?
Vastus peitub aju paremas poolkeras. Uuringute kohaselt on imetajate, sealhulgas kasside, parem ajupoolkera dominantne ohu ja ruumilise info töötlemisel. Kuna aju poolkerad kontrollivad keha vastaskülgi (vasak ajupoolkera juhib paremat kehapoolt ja vastupidi), annab vasakul küljel magamine paremale ajupoolkerale eelise.
Kui kass magab vasakul küljel, on tema vasak vaateväli paremini avatud. See vaateväli on ühendatud otse aju parema poolkeraga. Magamine on looma jaoks üks haavatavamaid hetki, kuna valvsus on minimaalne. Kui kassi äratab ootamatu müra või liikumine, saab ta vasakul küljel magades kohe kasutada aju paremat poolkera, mis on kõige tõhusam ohtude tuvastamisel. See võimaldab reageerida lähenevatele kiskjatele kiiremini.
Esivanemate pärand
Kuigi kodukassid ei pruugi igapäevaselt kiskjaid kohata, on see käitumine tõenäoliselt pärand nende metsikutelt esivanematelt, kes pidid pidevalt valvel olema.
Teadlased arutlesid ka teiste võimalike selgituste üle, kuid pidasid neid vähem tõenäoliseks. Kuna avalikest videoklippidest ei olnud võimalik kasside sugu või tiinust kindlaks teha, ei saanud seda tegurit uuringus arvesse võtta.
Samuti ei seletanud magamisasendit see, kas kass eelistab kasutada vasakut või paremat käppa. Ehkki paljudel kassidel on käpapoolne eelistus, jaotuvad need eelistused enamasti võrdselt. Seega ei saa see seletada magamisasendi eelistust.
Kuigi kodukass ei pea enam kartma kiskjaid nagu tema metsikud esivanemad, võib tema magamisasend endiselt kanda mälestust ajast, mil iga hetk võis otsustada elu ja surma üle. Just sellised väikesed harjumused annavad märku, et meie lemmikud pole ainult hellad ja turvalises kodus elavad olendid, vaid osa palju suuremast evolutsioonilisest pärandist.
Tulevikus võiksid sarnased uurimused aidata paremini mõista mitte ainult kasside, vaid ka teiste loomade käitumise varjatud mustreid. Samuti annavad need võimaluse uurida, kuidas aju poolkerade tööjaotus kujuneb ja kuidas see mõjutab käitumist liikideüleselt.
Nii et järgmine kord, kui näed oma kassi mõnusalt külili tukastamas, vaata seda pisut teise pilguga. Võib-olla pole ta valinud seda asendit vaid mugavuse pärast, vaid järgib instinkti, mis on kujundanud tema liigi ellujäämist läbi aastatuhandete.
Sinu lemmik väärib parimat!
SabaPunkt on sõbralik kogukond, kus kohtuvad lemmikloomateenuste pakkujad ja otsijad. Lisa oma kuulutus ja liitu SabaPunkti kogukonnaga.
Loe ka SabaPunkti lugu.
Kasutatud allikas
Isparta, S., Ocklenburg, S., Siniscalchi, M., Goursot, C., Ryan, C. L., Doucette, T. A., … & Demirbas, Y. S. (2025). Lateralized sleeping positions in domestic cats. Current Biology, 35(12), R597-R598. DOI: 10.1016/j.cub.2025.04.043
