Kriste Kosseson (Kriste Käpamaailm) jagab oma 15-aastasest kogemusest koeraomaniku ja koerahoidjana ning täiendab end igal aastal koerte esmaabi koolitustel. Selles blogipostituses saad lugeda, milline on Kriste esmaabikomplekt koertele ja annab nõu, mida võtta kaasa reisile.

Kodune koera esmaabikomplekt: mida see sisaldab?

Minu esmaabikomplektist leidub mitmeid vahendeid. Koerahoidjana on oluline minu jaoks valmis olla erinevateks olukordadeks, mis võivad ette tulla. Hästi läbimõeldud esmaabikomplekt aitab kiiresti ootamatutes olukordades reageerida ja vajadusel koera enesetunnet leevendada kuni vajadusel loom loomaarstile jõuab.

Seedeprobleemide vahendid

• Seedepasta (nt Kaopect, Promax, Pro-Kolin): kõhulahtisuse, seedeprobleemide leevendamiseks;
• Omeprasool (nt Gasec kapslid): seedetrakti probleemide, gaaside, maohaavandite, maoärrituse leevendamiseks ja vähendab maohappe tootmist;
• Pre- ja probiootikumid (nt Synbiotic, Pro-Balance või Forti-Flora): pikemaajaliste seedeprobleemide toetamiseks, mikrofloora tasakaalustamiseks ja seedetrakti tervise toetamiseks, antibiootikumi ravi toetamiseks;
• Simetikoon (nt Espumisan): kõhugaaside, puhitustunde leevendamiseks;
• Laktuloos (nt Duphalac): kõhukinnisuse leevendamine
• Mitteseeduv õli (nt vaseliiniõli, parafiiniõli vms): kõhukinnisuse leevendamine.

Haavahoolduse vahendid

1. Haavatampoonid;
2. Veniv side, marliside, vetflex isekleepuv side, haavavõrk
3. Füsioloogiline lahus (0,9% NaCl);
4. Haavasalvid (Braunividon, Prontosan, Mesitran, Vetramil vms);
5. Antiseptiline puhastusvahend (kloorheksidiinilahus või muu käepärast mitte kipitav sprei);
6. Haavateip, plaastrid, käärid;
7. Suukorv, krae, kummikindad.

Putukahammustuste ja mürgistuste vahendid

• Puugikonksud ja tops, kuhu puuke panna;
• Antihistamiinikumid (nt Zyrtec tabletid või siirup): allergiliste reaktsioonide leevendamiseks;
• Söetabletid või söepasta (nt Sorbex, Carbodote või Veticoal): mürgistuste leevendamiseks – siinkohal soovitan osta söepastat, sest tavalisi söetablette kulub suuremale koerale meeletu kogus, mida on väga raske koerale sisse sööta.

Muud vajalikud esmaabivahendid

1. Jääkott, mis sisu katki surudes külmaks läheb;
2. Jäägeel;
3. Patsikummid, nipukad vms – kui midagi kinni siduda vaja;
4. Glükoositabletid (vaata et ei sisaldaks ksülitooli);
5. Termomeeter (koera temperatuur mõõdetakse rektaalselt, norm temp 38 °C kuni 39,2 °C);
6. Vatitikud;
7. Kakakotid;
8. Käpavaha;
9. Pintsetid;
10. Termotekk/päästetekk;
11. Desovahendid;
12. Ilma nõelata süstal (kui on vaja mõnda suuremat haava puhastada, saad füsioloogilise lahusega seda teha või silmast vaja sodi välja saada);
13. Sinu koerale vajalikud ravimid.

Lisaks toimib sama koerte esmaabi komplekt ka väga hästi inimestele.

KÕIKIDE RAVIMITE ANDMISE VAJADUSED JA KOGUSED KONSULTEERI OMA LOOMAARSTIGA!

Kui tihti vaatad oma koerte esmaabikomplekti üle?

Enda koerte esmaabikomplekti vaatan üle vähemalt 2 korda aastas, enne suve algust ja sügisel. Suve alguses vaatan, et ükski ravim ja või mõni muu asi poleks aegunud või kasutuskõlbmatu, vajadusel ostan midagi juurde või viskan ära (ravimid tuleb tagasi apteeki viia, kus need õigesti hävitatakse). Ja kontrollin selle sama nimekirja järgi, et kõik asjad olemas oleks, sest neid ikka kipub kuskile kaduma või kasutatud asjad saavad otsa.

Sügisel võtan komplektist ära asjad, mis ei kannata külma ja niiskust, kuna mul on komplekt pidevalt autos kaasas, siis on oluline, et seal oleksid asjad, mis kannatavad ka külma ja niiskust.

Reisimine ja koera esmaabi

Suvi on reisimise ja matkamise aeg. Mida sa soovitaksid reisile minnes kaasa võtta?

Reisile minnes võta kaasa kodune komplekt ja võiks olemas olla ka väiksem lisakomplekt või kotike, mille saad matkale või jalutama minnes kaasa võtta. Kus on näiteks haava sidumise vahendid, isekleepuv side, antiseptik, plaastrid, puugikonks, pinsetid, allergiaravim jms lihtsamad asjad, mida võib kiirelt vaja minna, kui oled matkarajal ja ei saa põhikomplektile ligi.

Milliste tervisemuredega on sinu koerad reisidel kokku puutunud?

Minul õnneks suuri muresid ei ole olnud. Mõned seedeprobleemid, kui midagi „head“ kuskilt leitud on. Kindlasti hunnikus puuke ja on ka mõned kriimud või haavad olnud. Oleme aastate jooksul reisinud päris palju nii Eestis kui ka Euroopas ja õnneks ei ole midagi hullemat ette tulnud. Lisaks on igaks juhuks ka kindlustus koertel olemas.

Mida läbi mõelda enne pikemat reisi?

Esmalt tasuks kindlasti mõelda kindlustuse peale nii reisides kui ka igapäevaelus. Kindlustus on hea abiline, kui juhtub ootamatu õnnetus.

Teiseks soovitan kindlasti läbida koerte esmaabi koolitus, et olla kursis, kuidas ja millega oma koera aidata saad.

Kolmandaks on oluline teada, kus asub sulle lähim loomakliinik. Kindlasti salvesta oma loomakliiniku ja ka ööpäevaringse kiirabikliiniku telefoninumbrid telefoni. Kriitilises olukorras ei ole aega internetist neid otsima hakata.

Kui plaanid koera hoida jätta või usaldad ta reisiks kellegi teise kätte, tasub kindlasti lugeda, kuidas valida usaldusväärset koerahoidjat. Professionaalne hoidja peaks muu hulgas tundma ka koerte esmaabi põhitõdesid.

Neljandaks on oluline koerale õpetada vabatahtlikke hooldusprotseduure, et ta laseks sul käppa siduda, okka nahast eemaldada või silmadesse sattunud sodi puhastada. Vastu hakkava koeraga on seda väga raske teha.

Viiendaks tasub alati meeles pidada, et koer on siiski loom. Kui on raske ja kriitiline olukord ning sa teed oma koerale haiget isegi kui see juhtub kogemata, võib ta kaitsereaktsioonina sind hammustada. Seetõttu on hea kaasas kanda ka suukorvi, mille saad vajadusel koerale peale panna, et hammustamist vältida.

Mis võib ootamatus olukorras olla suurimaks abiks

Kõige parem abivahend on ikkagi loomakliinik või selle telefoninumber. Igal inimesel peaks olema telefonis oma koera loomakliiniku number ja ööpäevaringselt avatud hädaabikliinikute numbrid.

Vajadusel saad sinna helistada ja küsida abi ka kiiretes olukordades, kui sa ise ei tea täpselt, mida teha. Täpsed juhised ravimite manustamiseks ja õiged kogused annab siiski loomaarst sinu koera andmete põhjal. Selle info võid juba varem oma loomaarstilt küsida ja koerale vajalikud kogused kirja panna.

Paljud inimesed ei suuda paanikaolukorras oma koeraga midagi teha, kuid vähemalt kliinikusse peaks suutma helistada ja vajadusel sinna sõita. Ka reisides on oluline teada, kus asuvad lähimad loomakliinikud ja kuhu vajadusel pöörduda.

Lisaks on oluline käia ka ise esmaabi koolitustel, et oskaksid väiksemate murede korral oma koerale abi pakkuda, sest iga kõhulahtisuse või kriimustuse pärast ei pea kliinikusse jooksma.

Olulised telefoninumbrid reisiks ja hädaolukorraks

Tallinn:

• Tallinna Loomade Kiirabikliinik: 5023191 või 6671755
• Petcity Rannamõisa loomakliinik: 5153112

Tartu:

• EMÜ Loomakliinik: 7313224 või 5033878
• Evidensia Tartu väikeloomakliinik: 5258012

Loomaarsti nõuandeliin: 9000 112 (tasuline, 3 €/min)

Kriste on SabaPunkti kogukonna usaldusväärne liige. Tutvu tema profiiliga ja broneeri hoiuaeg siit.

The post Kriste Käpamaailm | Koera esmaabikomplekt kodus ja reisil appeared first on SabaPunkt written by Kelly Käärd, sotsiaalteaduste MA

Annely Ojamets on tegutsenud aktiivse loomamassöörina 5 aastat, pakkudes massaaži ja võimlemist nii koertele kui ka hobustele. Tema teekond loomadega algas aga juba aastakümneid tagasi. Annely on läbinud mitmeid koolitusi, täiendanud teadmisi oma ala spetsialistide juures ning omab loomamassööri V kategooria kvalifikatsiooni.

Massaaž sobib praktiliselt igale koerale

Tihtilugu usuvad koeraomanikud ekslikult, et massaaž on vajalik vaid siis, kui koeral on juba tekkinud tervisemure või kui tegemist on sportkoeraga. Tegelikult on lugu vastupidine. Koeramassaaž sobib praktiliselt igale koerale, olenemata tema eluviisist:

• Kodukoerad: vähene liikumine või ühekülgsed jalutuskäigud võivad tekitada lihaste jäikust. Massaaž aitab seda tasakaalustada, hoides keha liikuvana ja toetades tervet vananemisprotsessi;
• Sportkoerad: intensiivsed treeningud ja võistlused tekitavad kudedes mikrotraumasid, mida me alati silmaga ei märka. Massaaž aitab kehal kiiremini taastuda ja vähendada pingeid;
• Näitusekoerad: massaaž aitab parandada kehahoiakut ja liikumise sujuvust, mis on kohtunike silmis väga oluline. Lisaks on see suurepärane viis vähendada esinemisega kaasnevat stressi vahetult enne ringi minekut;
• Eakad koerad: vanusega muutuvad liigesed jäigemaks ja taastumine võtab kauem aega. Regulaarne massaaž aitab säilitada liigeste liikuvust, parandab vereringet ning vähendab jäikust, aidates vanemal koeral end oma kehas mugavamalt ja paremini tunda.

Koeramassaaž on ennekõike suunatud ennetusele, taastumisele ja üldisele heaolule. Kuna koerad ei ütle, kui neil on valus, on regulaarne loomamassööri külastamine parim viis avastada pingeid varakult. See tähendab sinu lemmiku jaoks vähem valu ja märgatavalt paremat elukvaliteeti.

Kuidas tunda ära, et koera kehas on tekkinud pinged?

Lihaspinged ei teki tavaliselt üleöö, vaid ilmnevad vaikselt ja sageli märkamatult. Kuna koerad ei oska oma valu sõnadega väljendada ja püüavad olukorraga kohaneda, tasub tähelepanu pöörata isegi väikestele muutustele:

• Muutused liikumises: koer liigub tavapärasest teistmoodi, jäigalt või väldib teatud liigutusi, näiteks hüppamist autosse või diivanile;
• Aktiivsuse langus: lemmik muutub ebatavaliselt rahulikumaks või vähem aktiivseks;
• Varjatud ebamugavus: kuna koerad ei oska oma valust rääkida ega kurda, võib pinge väljenduda vaid üldises olekus.

Omanikud võivad pidada selliseid märke ekslikult, kas loomulikuks vananemiseks või arvavad, et loom on lihtsalt rahulikumaks muutunud, kuid tegelikult viitavad need sageli lihaspingetele või ebamugavustundele, mida massaaž aitab tõhusalt leevendada.

Ennetus ja kinesioteipimine

Ennetus on alati lihtsam ja odavam kui ravi. Sarnaselt inimeste füsioteraapiaga võimaldab regulaarne massööri külastamine avastada muutusi lihastes ja väikseid pingeid enne, kui neist kujuneb tõsisem probleem.

Lisaks massaažile kasutatakse ka kinesioteipimine. Spetsiaalne elastne teip aitab:

• Lihaste stabiliseerimine: spetsiaalne elastne teip aitab hoida lihaseid stabiilsena, pakkudes kehale vajalikku tuge;
• Toetus taastumisperioodil: kinesioteipimine kasutatakse eriti tõhusalt vigastustest või koormusest taastumise ajal, et aidata kehal turvaliselt tavapärase rütmi juurde naasta;
• Abi lihasnõrkuse korral: kui koeral esineb lihasnõrkusi, pakub teipimine täiendavat füüsilist abi, mis aitab koeral oma kehaga paremini toime tulla;
• Liikumise suunamine: õigesti paigaldatud teip aitab suunata lihase liikumist anatoomiliselt õiges suunas, parandades seeläbi koera üldist liikumist;
• Massaaži mõju pikendamine: teip aitab suunata lihase liikumist õigesse suunda. Õigesti paigaldatuna toimib see suurepärase abina ning toetab massaaži mõju, aidates saavutada paremaid tulemusi.

Kinesioteipimine on seega praktiline vahend, mis aitab parandada koera üldist enesetunnet, eriti kui seda rakendatakse koos professionaalse massaažiga.

Rohkem infot koeramassaaži ja heaolu kohta

Koeramassaaž ei asenda kunagi loomaarsti abi, kuid on sellele asendamatu täiendus. Kui soovid, et sinu koer liiguks vabamalt, tunneks end oma kehas hästi ja elaks täisväärtuslikku elu, on regulaarne loomamassööri külastamine selleks parim viis.

Annely Ojamets, kellel on pikaajaline kogemus nii koerte kui ka hobustega, ootab kõiki huvilisi konsultatsioonile ja massaaži.

Animal Wellness on SabaPunkti kogukonna liige, mis toob kokku lemmikloomade heaolule pühendunud spetsialistid. Koostöös luuakse paremad võimalused lemmikloomade heaoluks.

Kui soovid koeramassaaži ja üldise heaolu kohta rohkem teada saada, vaata kindlasti ka SabaPunkti YouTube’i kanali videot, kus Annely selgitab lähemalt: Millal tuleks pöörduda loomamassööri poole?

Võta ühendust ja kingi oma koerale kergem samm Animal Wellnessi abil!

The post Annely Ojamets | Koeramassaaž: miks ja kellele? appeared first on SabaPunkt written by Kelly Käärd, sotsiaalteaduste MA

Lemmikloomaomanikuna tead, kui oluline on leida oma lemmikule usaldusväärne ja hooliv hoidja. Selles postituses saame tuttavaks Pärnumaal tegutseva lemmikloomahoidja Kertu Tubliga, kes on ühtlasi ka õppinud loomaarsti assistendiks.

Kertu teekond lemmikuhoidjaks

Räägi natukene endast ja oma kogemusest loomadega

Olen üles kasvanud loomadega, kelleks on olnud koerad ja kassid ning põhikoolis ka viirpapagoid ja küülik. Mu ema on olnud suur koerasõber nii kaua, kui mäletan, ja koer on meil alati olnud. Esimese kassi tõin ma koju algklassides, kui koolist koju tulles üks kassipoeg mul järel käima hakkas. Kasvatasime sõbrannadega teda meie mängumajas ning kui vanemad kuulsid puid tuues näugumist, toodi ta tuppa sooja. Lisaks loomaarsti abilise erialale olen õppinud Tallinna Ülikoolis jaapani ning korea keelt ja aasta isegi praktilist hiina keelt.

Mis sind motiveeris just lemmikuhoidjaks hakkama?

Mind motiveeris otseselt inimeste endi vajadus kogenud hoidja järele Pärnumaal. Kuigi on palju inimesi, kes seda teenust pakuvad, on selle kvaliteet sageli üsna kõikuv. Olen inimestelt palju kuulnud, et ei teata, kelle hoolde oma lemmikut usaldada, kui minnakse reisile või ollakse kodust eemal. Mõnikord on aga vaja asjatundlikku inimest, kes aitaks sellistel puhkudel, kui omanik taastub meditsiinilisest protseduurist või on pikalt tööl.

Kuidas on sinu loomaarsti abilise haridus sind selle töö juures aidanud?

Vaatan looma veidi teise ja „värske“ pilguga ning panen tähele, kui midagi on viltu. Omanik on harjunud oma lemmiku käitumisega ega pruugi alati tähele panna muutusi, eriti kui need tekivad vaikselt ja ajapikku. Näiteks kui koer obsessiivselt oma käppa lakub, võib see tähendada valu.

Kogemus ja erioskused

Milliste loomaliikidega oled seni kõige rohkem kokku puutunud?

Kõige rohkem olen kokku puutunud kasside ja koertega, kuid tänu välispraktikale on minu kogemustepagas märksa laiem. Olen töötanud eeslitega nii Küprosel Paphoses kui ka Korfu saarel Doukadese lähedal asuvas eeslivarjupaigas. Samuti on minu teekonda rikastanud hobused, viirpapagoid ja küülikud, andes mulle mitmekülgse kogemuse väga erinevate loomaliikide eest hoolitsemisel.

Kas oled varem hoolitsenud ka keerulisemate või erivajadustega loomade eest?

Minu enda koer on erivajadusega. Ta ei tunneta hästi oma tagakäppasid ning vahel lohistab ka käppa järel. Samuti teeb ta joostes „jänesehüppeid“, kuid seejuures on ta ise eluga rahul ning see on kõige tähtsam. 

Samuti oli mul küülik nimega Jänks, kellega õnnestus mul 12 aastat koos elada, ning kuna sain ta üheaastaselt, elas ta kokku 13-aastaseks. Elu viimastel aastatel tekkisid tal probleemid kõrvadega ning ta jäi kurdiks. Tänu sellele magas ta väga sügavalt ja võis kergesti ehmuda. Tema äratamiseks puhusin talle õrnalt peale ja see oli meie viis, kuidas ma talle teada andsin, et tõin talle midagi maitsvat.

Ka minu eelmine koer Kelly oli elu lõpus halva kuulmisega, mistõttu kasutasime temaga pilke ja žeste.

Igapäevane töö lemmikuhoidjana

Kas eelistad pakkuda hoidu lemmiklooma kodus või enda juures?

Lemmiklooma eelistan hoida tema enda kodus. Seal on kõik kohad ja lõhnad juba tuttavad ning see pakub loomale endale turvatunnet. Viies ta teise kohta, täiesti võõrasse ümbrusse, võib see tekitada segadust, stressi või koguni hirmu.

Milline näeb välja tavapärane päev lemmikuhoidjana, kui hoius on näiteks koer?

See oleneb kindlasti sellest, kas mind vajatakse kohapeale ööpäevaks või tulen korra päevas kohale.

Hoiu ajal pean alati kinni looma harjumuspärasest päevaplaanist, sest täpsed söögi- ja jalutusajad aitavad säilitada turvatunnet ka omaniku äraolekul. Kuna soovin alati enne hoiu algust teha proovikohtumise, saame juba varakult tuttavaks ning arutame omanikuga läbi looma eripärad ja rutiinid. Tavapäraselt sisustame hoiuaja mängides või uusi trikke õppides. Näiteks õpetasin hiljuti ühele sõbrakesele selgeks märguande „rulli“. Lisaks pakun vastavalt kokkuleppele ka tegevust lakumattide või toiduotsimismängudega.

Kuidas sa omanikuga hoiu ajal suhtled?

Vastavalt sellele, kuidas omanik on soovi avaldanud. Proovikohtumise ajal küsin, kas ja kui tihti ta soovib pilte, teavitusi jms.

Valmisolek kriisideks

Kuidas sa käitud, kui loomal tekivad ootamatud tervisemured?

See oleneb sellest, kas tegemist on korduvate tervisemuredega, millest omanik on teadlik ning mind teavitanud, ja sellest, kuidas ta on harjunud nendega tegelema. Kui aga juhtub midagi täiesti ootamatut, mida pole varem ette tulnud, siis annan esmaabi ja viin looma kas tema regulaarsesse kliinikusse või vajadusel lähimasse, mis on avatud ja saab meid vastu võtta. Kindlasti esmalt helistan omanikule, et teda teavitada ja temalt nõusolek saada, ning seejärel võtan ühendust kliinikuga, et teatada meie tulekust. Kuna Pärnumaal ei ole kliinikuid, mis oleksid ööpäevaringselt avatud, on tõsisema häda korral kõige lähem ja kiirem viis sõita loomaga Tallinnasse.

Kas sul on välja kujunenud kontaktid lähedaste loomakliinikutega, kuhu vajadusel pöörduda?

Oma eriala tõttu tunnen ma inimesi mõnedes Pärnu loomakliinikutes ning mul on olemas vajalikud kontaktid, et vajadusel kiiresti tegutseda.

Praktiline info tulevasele kliendile

Kuidas kujuneb hoiuteenuse hind?

Hoiuteenuse hind kujuneb vastavalt kokkuleppele ning sõltub sellest, kas soovitakse päeval mõnetunnist visiiti või ööpäevaringset hoidu. Ühe tunni maksumus on 20 eurot ning Pärnu linnas ja selle läheduses sisaldab see juba ka kohalesõitu (kaugematesse piirkondadesse lisandub sõidukulu 0,5 €/km), kuid pikema perioodi puhul on hind alati kokkuleppeline.

Enne hoidu sa pakud ka proovikohtumist, miks see on oluline?

Just. Soovin proovikohtumist teha alati enne hoiu algust, et luua loomaga turvaline ja usalduslik side. See annab nii loomale, minule kui ka omanikule suurepärase võimaluse üksteisega tutvuda ning veenduda meie omavahelises sobivuses. Kohtumise käigus saan põhjalikult süveneda looma eripäradesse ja harjumuspärasesse päevaplaani, et olla talle parim hoidja ning pakkuda just talle omast hoolt. Samuti on see parim võimalus arutada läbi ootused suhtlusele, näiteks kui tihti soovitakse hoiu ajal fotosid ja teavitusi saada, et omanikul oleks muretu olla.

Vaata Kertu kuulutust SabaPunktist ja võta temaga ühendust: Tubli Käpp

The post INTERVJUU | Kertu Tubli: südamega lemmikuhoidja appeared first on SabaPunkt written by Kelly Käärd, sotsiaalteaduste MA

Koertetreener Marii Sisask pakub koertehoidu Kohila lähistel Raplamaal ning viib läbi kutsikakooli ja eratreeninguid Harjumaal, Raplamaal ja Saaremaal. Intervjuus avab ta oma teekonda koertetreenerina ning jagab mõtteid koerte kasvatamisest, hoidmisest ja sellest, miks on oluline mõista koera loomuomaseid vajadusi.

Marii ja koerad: huvi lapsepõlvest saadik

Huvi koerte vastu on saatnud koertetreener Marii Sisaskit juba lapsepõlvest saadik. Varakult alanud treeningud on aastate jooksul kujunenud kutsumuseks, mille keskmes on koera ja omaniku vaheline usalduslik suhe.

Kui kaua oled koertega tegelenud ja mis vanuses see huvi alguse sai?

Olen tundnud koerte vastu sügavat austust ja huvi juba varajasest lapsepõlvest, nii kaua, kui end mäletan. See huvi sai alguse minu enda kallist koerast ning niipea, kui lugema õppisin, hakkasin neelama raamatuid erinevate koeratõugude, nende aretuse, käitumise ja treenimise kohta.

Mis on see, mis sind koerte treenimise juures kõige rohkem köidab?

Kõige rohkem köidab mind see, et muutus ei toimu mitte koeras, vaid suhtes inimese ja koera vahel. Naljaga pooleks võiks öelda, et tegelikult on tegu omaniku treenimisega. Hästi treenitud koeral on parem inimeste maailmas orienteeruda, ja omanikul on temaga meeldiv koos elada. On ilus aidata sellist sümbioosi luua.

Sinu pereliikmed elavad Norras ja tegelevad jahipidamise ja jahikoertega. Kas vahetate omavahel ka kogemusi või nippe?

Jah, ikka. Meie peres on mitmeid erinevaid koeratõu esindajaid, nagu Norra põdrakoer, karmikarvaline taks, Cavalier King Charlesi spanjel ja pointerid, mis annab väga hea võrdlusmomendi nii tööstiilide, iseloomude kui ka treeningu osas. Kuna olen ka ise jahimeheks saamise teekonnal, on need arutelud äärmiselt vajalikud ja on tugevalt mõjutanud ka minu vaadet koerte treenimisele. Eriti arusaama, kui oluline on arvestada koera tõuomadusi, tema närvikava ja rolli inimese (jahimehe) kõrval.

Kuidas on sinu enda arusaam koerte kasvatamisest ja treenimisest aastate jooksul muutunud?

Aastate jooksul on minu arusaam koerte kasvatamisest ja treenimisest märgatavalt muutunud. Olen hakanud palju sügavamalt mõistma, kui intelligentne ja tundlik olend koer tegelikult on ning kui oluline roll on usaldusel, lojaalsusel ja sidemel inimese ja koera vahel.

Hea treening ei seisne pelgalt käskluste õpetamises, vaid oskuses mõista, miks koer teatud viisil käitub ja mida ta parasjagu tunneb. Alles sellest mõistmisest saab tekkida koostöö, mis on koera jaoks turvaline ja inimese jaoks toimiv.

Mida aeg edasi, seda vähem usun jäikadesse ja kitsarinnalistesse lähenemistesse ning seda rohkem väärtustan paindlikkust, individuaalset lähenemist ja valmisolekut kohandada oma ootusi vastavalt koerale, mitte vastupidi.

Professionaalne koertehoid Raplamaal: turvalisus, rutiin ja looduslähedus

Marii pakub Raplamaal professionaalset ja usaldusväärset koertehoidu, kus esikohal on koera turvalisus, päevakava järgimine ja looduses liikumine. Iga koer saab individuaalse tähelepanu ja keskkonna, kus end turvaliselt tunda.

Kuidas sinu koertehoiu teenus toimib ning mida peaks koeraomanik sellest teadma?

Esmalt saadan koeraomanikule põhjaliku ankeedi tema koera kohta ning seejärel toimub eelnev tutvumine ja proovihoid. Proovihoid on kohustuslik, kuna see võimaldab hinnata, kuidas koer uues keskkonnas kohaneb, ning tagab tema turvalisuse ja heaolu. Ilma proovihoiuta ei ole võimalik koera minu juurde tuua.

Proovihoiu käigus saan hinnata koera iseloomu, harjumusi ja vajadusi ning seda, kuidas ta suhestub uute inimestega. Samuti annab see omanikule kindlustunde, et koer tunneb end minu juures hästi.

Kui proovihoid on edukalt läbitud ja mõlemale poolele sobiv, lepime kokku pikema hoiu. Koera hoidu tuues allkirjastame hoiulepingu.

Mis sisaldub hoiulepingus ja miks on see oluline nii koeraomanikule kui ka sulle?

Lepingus on kirjas teenuse tingimused ning olulised kokkulepped, mis aitavad ennetada arusaamatusi ja tagavad selguse kogu hoiu vältel.

Miks on tähtis, et omanik vastaks ausalt küsimustele koera iseloomu ja harjumuste kohta?

Aus info koera iseloomu ja harjumuste kohta on turvalise, rahuliku ja kvaliteetse hoiu eelduseks.

Esiteks on see oluline koera heaolu tagamiseks. Kui mul on eelnevalt teada, kuidas koer reageerib uutele inimestele, teistele koertele, üksi olemisele, puudutamisele või keskkonnamuutustele, saan ma hoiu üles ehitada viisil, mis vähendab stressi ja aitab tal end turvaliselt tunda.

Teiseks on aus vastamine hädavajalik ohutuse seisukohalt. Teatud harjumused ja käitumismustrid. Näiteks ressursikaitse, hirm spetsiifiliste olukordade ees, reaktiivsus rihmas või allergiad/varasemad vigastused ja terviseprobleemid võivad hoiutingimustes avalduda.

Kui mul on vajalik info olemas, saan riske ennetada ja olukordi teadlikult juhtida. Puuduliku või ilustatud info korral jään olulisest teabest ilma.

Kuidas näeb välja üks tavaline päev koerahoius?

Toitmine toimub alati vastavalt koera kodusele režiimile ja omaniku juhistele, et säilitada tuttav rütm ja vähendada stressi. Päeva jooksul käime jalutamas looduses ning teeme vastavalt koera võimetele ja iseloomule ka aktiivsemaid matku. Minu kodu taga asub raba, kus käin koertega sageli jalutamas, see pakub rohkelt põnevaid lõhnu nuusutamiseks ja vaimset stimulatsiooni.

Lisaks füüsilisele liikumisele on oluline ka vaimne tegevus. Selleks teeme maiuste peitmise ja ninatöö mänge kinnises aias.

Kutsikakool: eluliste oskuste õpetamine ja probleemkäitumise ennetamine

Kutsikakoolis annab Marii omanikele praktilisi juhiseid ja nõuandeid, kuidas kasvatada kutsikat ning mõista tema käitumist.

Millal on parim aeg kutsikakooliga alustada?

Esimesel võimalusel ehk pärast esimest vaktsiini. Sageli ootavad koeraomanikud kutsikakooli tulemisega liiga kaua ja tulevad kooli lootuses lahendada juba tekkinud 5–8 kuu vanuste kutsikate käitumisprobleeme. Kutsikakool ei ole see koht. Probleemi ennetusega tegeleme kutsikakoolis, probleemide endaga eratrennis.

Milliseid teadmisi ja oskusi värske koeraomanik sinu kutsikakoolist saab?

Keskendume Koertekool Sõpruses kutsikate elulistele oskustele, mitte trikkidele. Käpa andmine on tore, aga kui koer on sotsialiseerimata ja omanikuga kontakt puudub, pole sellest kasu.

Kursustel käinud inimesed on enim välja toonud, et suurim väärtus on päriseluks vajalikud, õpetlikud nõuanded ja praktika ning oskus oma koera lugeda ja tema vajadusi tähele panna.

Kuna koerad on lokatsioonipõhised õppijad, vahetame asukohti ja treenime erinevates, kutsikatele väljakutsuvates keskkondades, et oskused kinnistuksid ka mujal kui koduseinte vahel.

Loomulikult on kutsikakooli läbimisel võtmetähtsusega kursuse kava, mida kohandan vastavalt koera ja omaniku võimekusele ja soovidele. Räägime väga laialdastest teemadest. Lisaks rihmas jalutamisele, pakutud kontaktile, koerte kehakeelele ja stressimärkidele, peatume ka hooldusprotseduuridel ja impulsikontrollil.

Kas kutsikakooli on tuldud ka liiga hilja, kui probleemid on juba tekkinud?

Jah, kahjuks küll. Tihtipeale pusitakse pikalt ise ja juba tekkinud/süvenenud  probleeme üritatakse kutsikakoolis lahendada. Vahel ootavad inimesed kutsika „maha rahunemist“, et tulla kooli „viisakama“ koeraga.

Milliseid vigu teevad kutsikaomanikud sinu kogemuse põhjal kõige sagedamini?

Ikka ja jälle hämmastab mind komme lasta oma koeral pargis valimatult kõigi teiste koertega mängida ja tänaval kõike ning kõiki nuusutada. Hiljem siiralt imestades, miks koer muutub reaktiivseks või sikutab rihma otsas, püüdes meeleheitlikult iga vastutuleva koera ja inimese juurde pääseda.

Väikest ebameeldivat muutust silmates ei pöörata sellele tähelepanu ja otsitakse abi alles siis, kui probleem on juba väga suureks paisunud. Samuti on probleemiks järjepidevus ja järjekindlus koera õpetamisel. Loodetakse, et kutsikakoolis käimisest piisab ning kodus ega erinevates keskkondades harjutama ei pea.

Eraldi probleem (mis on kahjuks väga murettekitav) on koera vajaduste mittemõistmine ja endale ebasobiva koeratõu valimine. Inimesed armastavad keskenduda koera välimusele, mitte sellele, milleks koer on aretatud, ning vahel oodatakse oma koerast pea võimatut, milleks ta mõeldud ei ole. Ka koer, kellel on oma aed, vajab mentaalset stimulatsiooni, jalutuskäike ja head suhet oma omanikuga. Paraku on paljudel tänase päevani arvamus, et aia omamine „kasvatab“ kutsikat ise ja rahuldab tema vajadused. Nii see ei ole.

Sageli arvatakse, et väikeste koerte (näiteks takside, corgide või Jack Russelli terjerite) kasvatamine on lihtsam kui suurte koerte oma, ning sellega tehakse endale tõsine karuteene. Väike koer ei võrdu kergema iseloomuga koeraga.

Eratreeningud koos koertetreener Marii Sisaskiga

Kui teie koeral tekib käitumisprobleeme või soovite individuaalset lähenemist, viib Marii läbi eratreeninguid, kohandades harjutused täpselt teie koera vajadustele.

Milliste muredega tullakse eratreeningutele kõige sagedamini?

Reaktiivsus teiste koerte suhtes, probleemid kutsika kasvatamisel, üksindusahastus ja koeraomaniku jaoks häirivad kombed (näiteks rihmas tirimine, hüppamine).

Kui oluline on sinu hinnangul omaniku enda panus koera treenimisel?

Treeningu tulemused määravad omaniku järjepidevus, kannatlikkus ja tulemustele orienteeritus. Treener võib ükskõik kui palju panustada, aga igapäevane töö, mida omanik oma koeraga teeb, on see, mis loeb. Seda muidugi juhul, kui omaniku ootused koerale on realistlikud. Me ei saa treenida jahikoera seltsikoeraks ja vastupidi.

Kui mitu eratrenni tavaliselt võetakse ja kui kiiresti võib tulemusi näha?

Enamasti võetakse 1–2 eratrenni ja edasi jätkatakse koostatud treeningplaani järgi iseseisvalt (kuid on ka koeri, kellega treenime regulaarselt). Olen treeningprotsessi jooksul omanikule suunavate juhiste ja abiga alati kättesaadav. Vajadusel teeme treeningplaani muudatusi ja vahel tuleb kaasata ka veterinaar.

Millal peaks koeraomanik sinu hinnangul abi otsima, mitte lootma, et probleem „kasvab ise välja“?

Abi peaks otsima esimesel võimalusel. Ideaalis kohe, kui mure ilmneb.

Lootes, et negatiivsed käitumismustrid või harjumused ise üle lähevad, ei pea paika. Koerad ei kasva halvast käitumisest välja, vaid nad saavad selles lihtsalt osavamaks.

Näiteks reaktiivset koera, kes kinnistab oma käitumist pidevalt teiste koerte peale haukumisega, saab võrrelda sportlasega, kes teeb vigastatud jalaga intensiivset trenni edasi. Vigastus süveneb, mitte ei parane. Ammugi ei saa rääkida vigastuse kadumisest. Kõige tõhusam on loomulikult ennetus. Kuigi kõiki probleeme pole võimalik täielikult ära hoida, saame ennetusega palju ära teha.

Marii Sisaski soovitused: teadlikust valikust usaldusliku suhteni

Mis pakub sulle oma töös koertega kõige rohkem rõõmu?

Koerte lojaalsus ja koostöövalmidus inimesega. Rõõmu pakub koerte elukvaliteedi parandamine ning see, kui omanikud õpivad oma koera rohkem mõista ja „lugeda“.

Mida sa tahaksid koeraomanikele südamele panna?

Te valite endale kaaslase pikaks ajaks (enamasti 10–16 aastaks). Ärge tehke seda valikut välimuse põhjal. Uurige, milleks on teie koer aretatud, milline on tema sugupuu ja vanemad, millist treeningut ta vajab ning millised on antud tõu positiivsed ja negatiivsed küljed.

Tänapäeva heaoluühiskonnas on lihtne kujundada endale võlts klantspilt koera kasvatamise kohta, mis ei vasta tõele. Valige endale koer, kes sobib teie elustiili, vajaduste ja perekonnaga.

Koeral on loomuomased vajadused, nagu jalutuskäigu ajal nuuskimine, kaevamine ja närimine (eriti kutsikana!). Interaktiivne mängukoer ja päriskoer on kaks täiesti erinevat maailma ning looma soetamisel tuleks lähtuda oma tegelikust võimekusest ja valmisolekust.

Mis on sinu arvates hea suhte alus koera ja omaniku vahel?

Hea suhte alus koera ja omaniku vahel ei ole perfektne kuulekus ega „hästi õpetatud käsklused“, vaid selgus, järjepidevus ja vastastikune usaldus.

Koeral peab olema selge arusaam, mida temalt oodatakse ja mida mitte. Ebamäärased reeglid, mis kord kehtivad ja kord mitte, tekitavad koeras ebakindlust ning see väljendub sageli probleemkäitumisena. Selgus ei tähenda rangust, vaid arusaadavat ja etteaimatavat maailma, kus koeral on turvaline ja hea olla.

The post INTERVJUU | Koertetreener Marii Sisask: kutsikakool, eratreeningud ja koertehoid appeared first on SabaPunkt written by Kelly Käärd, sotsiaalteaduste MA

Kas sinu koer sobib paremini kiireks takistuste ületajaks või rahulikuks raja läbijaks? Rallikuulekus ja agility on Eestis populaarseimad koeraspordialad, kuid nende olemus, tempo ja nõudmised erinevad oluliselt.

Eesti Kennelliidu poolt atesteeritud rallikuulekuse treener Carmen Masing-Jugaste ja eksami ootel stažeeriv agility treener Krista Kallaste annavad põhjaliku ülevaate nende eripäradest ja aitavad sul valida oma koerale sobivaima ala.

Rallikuulekuse ja agility: peamised erinevused

Mis on rallikuulekuse ja agility peamine erinevus?

Krista: Ilmselt silmale nähtavaim erinevus nende vahel on tempo. Agility on kiire jooksuala, seevastu rallikuulekuses läbitakse rada enamasti kõndides. Agility puhul on hea, kui koer on piisavalt enesekindel, et sooritada vastav element ka omanikust eemal olles. Rallikuulekuses on koer enamasti pidevalt omaniku kõrval.

Carmen: Mulle meeldib rallikuulekuse juures ka see, et enamikke elemente sa saad harjutada ka igapäevaselt koeraga jalutamas käies. Kodus treenides sa ei vaja kalleid treeningvahendeid ega meeletult ruumi.

Kuidas erinevad need kaks koeraspordiala oma olemuselt ja eesmärkidelt?

Krista: Rallikuulekuses on elemente mitmetelt koeraspordialadelt, sh agilityst. Oma olemuselt on nad selles mõttes sarnased, et mõlemal alal tuleb ületada takistusi ja sooritada elemente õiges järjekorras. Agility puhul tuleb seda teha lihtsalt joostes, mis toob kaasa selle, et omanik peab mõtlema ja tegutsema kiiresti, et vältida vigu ja samal ajal olema valmis „plaanimuudatusteks“, kui kõik ei lähe päris nii, nagu algselt mõttes oli.

Väga oluline on agility puhul see, et koer oleks füüsiliselt heas vormis ja terve. Kui rallikuulekust saab teha ka natuke pontsakama koeraga, siis agilitys ei ole variantigi lasta ülekaalulisel koeral hüpata tõkkeid. Agility on nii koera kui ka koerajuhi füüsilise poole pealt väga nõudlik ala.

Eesmärk võiks igal alal esmalt olla see, et oma koeraga midagi toredat koos teha, arendades ja parandades seeläbi omavahelist koostööd ja sidet. Sealt edasi tulevad juba isiklikud soovid jõuda nö kõrgemale tasemele.

Milliseid oskusi eeldab rallikuulekus koeralt ja koeraomanikult? Milliseid agility?

Carmen: Mõlemal alal on tahe koos töötada kõige alus. Kui koer jälgib ja tahab omanikuga koostööd teha, siis on see juba suur võit. Loomulikult on rallikuulekuses kergem nendel koerajuhtidel, kelle koer oskab juba kõrval käia, seista, istuda ja lamada.

Krista: Tõsi, üsna keeruline on koera juhtida, kui koera ainus eesmärk on platsil nuuskida ja/või teiste koerte juurde minna. Koera ja koerajuhi omavahelise kontakti loomine peaks olema ABC enne ükskõik, millise spordiala valikut.

Vajaminevaid spetsiifilisi oskusi hakatakse õpetama iga ala algfaasis. Seega tulevased uued koerajuhid peaksid arvestama sellega, et nt agility trenni tulles ei saagi kohe rada joosta, vaid hakatakse tegema neid „igavaid“ baasharjutusi. Enne lugema hakkamist õpime „tähed selgeks“. Ehk koerajuhi eelduseks on see, et olemas oleks tahe, kannatlikkus ja soov edasi õppida ning areneda koos koeraga.

Kui rallikuulekuses on koeri väga paljudest erinevatest tõugudest, siis agilitys on välja kujunenud nö „põhitõud“, kes seda harrastavad. See muidugi ei tähenda, et teistega ei saaks teha agilityt, aga võib-olla nõuab see mõnevõrra rohkem tööd ja kannatlikkust.

Kuidas on teie kogemuste põhjal need koeraspordialad Eestis viimastel aastatel arenenud?

Carmen: Rallikuulekus on viimastel aastatel väga palju arenenud. Varasemalt olid igal riigil omad rallikuulekuse reeglid; naaberriikidel oli sarnaseid jooni, kuid üldiselt need siiski erinesid suuresti.

Eesti võttis 2024. aastal kasutusele FCI reeglid. Need on rahvusvahelised, nö ainult ühe klassi reeglid, ehk siis enamus riike on võtnud need reeglid kasutusele oma kõrgeimas klassis (Eestis RK4).

Alumised klassid on jäetud rahvuslikeks või on kombineeritud FCI siltidega. Rahvusvahelised võistlused, sealhulgas maailmameistrivõistlused, korraldatakse vastavalt FCI reeglitele.

Eestis toimus uute rallikuulekuse reeglite vastuvõtmisega üldine muudatus kõikides klassides. Meie kolme madalamat klassi – RK1, RK2 ja RK3 – kohandati, et üleminek  RK4 (FCI) klassile oleks loogiline ja sujuv. Hindamist muudeti täpsemaks ja üheselt mõistetavamaks.

Ma usun, et kiiresti üle võetud FCI reeglid on aidanud ka Eesti rallikuulekuse tipptegijatel hästi esineda kahel MM-il. Samuti on ala harrastajate kokku toomiseks viimastel aastatel korraldatud rallikuulekuse suvelaagrit. Sel aastal on see meie klubi korraldada.

Krista: Kõige suurem viimase aja muudatus ongi see, et Eesti Agility klubid moodustasid  Agilityliidu, et laiendada spordiala kandepinda ja tõsta sportliku taset. Agility valdkonna ülesanded, mis enne olid EKL-KKK tegevusalas, on nüüd koondunud Eesti Agilityliidule.

Spordialana on agility muutumas järjest tehnilisemaks, järjest kiiremaks, mis omakorda nõuab järjest enam arengut ja tööd koerajuhilt ja koeralt.

Rallikuulekus: täpsus ja koostöö

Kuidas kirjeldaksid rallikuulekust inimesele, kes sellest varem kuulnud ei ole?

Carmen: Rallikuulekus on koeraga koos etteantud järjekorras ja kindlate ülesannetega raja läbimine. Rajal saab koer istuda, lamada, seista ja keerata erinevates suundades nii üksi kui koos koerajuhiga. Lisaks on rajal kasutusel 1-2 tõket ja koonused. Rallikuulekuses on tähtsamal kohal elementide soorituspuhtus kui kiirus. Kiirus tuleb mängu siis, kui võistlustel on samasuguse punktisummaga kaasvõistleja – siis vaadatakse, kumb tiim on kiirem.

Rallikuulekus sobibki seetõttu väga erinevatele tõugudele, et eelkõige on tähtis n-ö „puhas“ rada. Kui oleks tähtsam kiirus, siis suurtel ja aeglasematel tõugudel, näiteks landseeridel, oleks raske kõrges konkurentsis püsida võrreldes border colliedega.

Millist tüüpi koertele ja omanikele sobib rallikuulekus kõige paremini?

Carmen: Rallikuulekus sobib peaaegu kõigile. Tähtis ei ole koera tõug, suurus ega ka vanus, kui tervis on korras. Tähtis on, et inimene tahaks oma koeraga koos tegutseda ja on nõus õppima ja harjutama, et elementide sooritused tuleksid hästi välja. Nagu Krista enne ütles, siis kõigepealt peab „tähti õppima, et lugema saaks hakata“. Kui „tähed“ on selged, saavad kõik hakkama.

Agility: kiirus, energia ja täpsus

Kas agility sobib kõigile koertele ja koeraomanikele või on mingeid piiranguid? Millist füüsilist ja vaimset ettevalmistust agility treeningud eeldavad?

Krista: Nagu siin enne juba välja toodud, siis koera füüsiline vorm peab olema hea. Olen mitmed koerad nö dieedile pannud, kes trenni tulevad. Väga suurtel koertel on agilityt raske harrastada juba sellepärast, et nad ei pruugi tunnelisse mahtuda. Lisaks siis suur koormus nende liigestele. Puht minu isikliku arvamuse põhjal ei ole ehk mõistlik ka väga pika kere ja sealjuures lühikeste jalgadega koertel seda ala harrastada.

Koerajuhtide füüsis peaks olema selline, et nad jaksavad koeraga koos joosta. Rajal peab kiirendama, aeglustama, järsult pöördeid tegema jne. Ehk siis keegi ei ütle, et koerajuht peab nii või naa palju kaaluma, või sellise keskmise kiirusega olema, aga peab suutma enam-vähem koeraga koos tempot hoida. Või siis teine variant – õppida ise ja õpetada enda koerale kaugjuhtimist, mis lubab koerajuhil suhteliselt „laisk“ platsil olla.

Paljud koerajuhid (eriti need, kes on tipptasemel) teevad ekstra trenni selle jaoks, et platsil vastupidavust oleks. Koertega tehakse eraldi võimlemist, et lihas oleks toonuses ja vigastusteoht väiksem, käiakse eraldi jooksmas, et koeral võhma rohkem oleks jne.

Vaimse poole pealt. Trennides ja võistlustel on alati palju koeri, inimesi, müra ja igasugu muid häirijaid, millega mõnel koeral on raske toime tulla. Igasugu erinevate objektide, häälte, liikumistega jms peaks koera hakkama harjutama juba varajasest kutsikaeast.

Lisaks võtab koer üle selle emotsiooni, mis tema omanikul on, seega ka koerajuhi emotsionaalne seisund on oluline toetamaks koera tema sooritusel. Väsinud pea ja halva tujuga tehtud trennist ilmselt ei ole palju kasu. Ja inimestel tuleks endale teadvustada, et ükskõik, millist spordiala tehakse, nemad on selle oma koerale valinud, mitte koer. Ehk siis oma ambitsioonide ja eesmärkide seadmisel tuleks meeles pidada, et meil on koer, kes teeb kõik, mida oskab ja saab, aga vahel ehk oodatakse temalt liiga palju.

Kuidas valida, kas rallikuulekus või agility

Millised on kolm kõige olulisemat küsimust, mida koeraomanik peaks endalt küsima, et otsustada, kumb ala sobib?

Carmen (Krista nõustub): 

1. Kas sinu ja koera tervis ning võimekus lubavad teil joosta ja hüpata?
2. Kas sa pigem oled aeglasema mõtlemisega või kiire otsustaja?
3. Kas su koer tahab olla kogu aeg su kõrval või saab ta hakkama ka siis, kui oled temast 20 sammu eemal.

Alati tasub minna  proovima mõlemat ala ja otsustada siis, kumb sulle rohkem meeldib või harrastadagi mõlemat.

Rallikoer MTÜ eesmärk ja tegevus

Rääkige natuke, kuidas sündis Rallikoer MTÜ ja mis on selle peamine eesmärk?

Carmen: Rallikoer sündis, kui kolm trennikaaslast (mina, Krista ja Merrit Angerjärv) said aru, et me tahame tõsta Tartu ja Lõuna-Eestis teadlikkust sellisest spordialast nagu rallikuulekus ning teha võistlusi siinpool Eestit. Me mõistsime, et meil endil on piisavalt teadmisi, et anda neid edasi teistele, ja me suudame seda teha kõik koos. Rallikoera peamine eesmärk oli ja on anda Tartumaal paremad võimalused rallikuulekust harrastada.

Krista: Tol hetkel olid rallikuulekuse harrastajad pigem Põhja-Eesti kandis ja meil siin nagu ei toimunudki peaaegu mitte midagi. Tahtsime rallikuulekust endale lähemale tuua ja tutvustada ka teistele. Üsna varsti peale seda hakkas ala populaarsus suurenema väga kiirelt ja laialdaselt.

Milliseid teenuseid Rallikoer MTÜ pakub?

Carmen: Rallikoera kolm treenerit pakuvad rallikuulekuse baaskursusi, grupi- ja individuaaltreeninguid Tartus, Nõos ja Elvas. Korraldame ka seminare, õpitubasid, võistlusi ning vahvaid ühisüritusi meie klubis treenijatele.

Mis teid treenerina kõige rohkem innustab?

Carmen: Mind innustab see, kui inimene tuleb kodust koeraga välja ja tahab temaga koos veeta ühe vahva tunnikese korra nädalas uut õppides ning kodus ka harjutavad koos tegutsemist. Ja siis ühel päeval on rajal tiim, kes naudib seda, mida nad teevad, ja nad teevad seda hästi.

Krista: Minul paneb silma särama see, kui õpilane tuleb mu juurde ja ütleb: „Vaata, me harjutasime seda kodus ja meil tuleb see nüüd juba päris hästi välja.” Ehk siis, kui ma olen treenerina suutnud olla innustaja, et õpilased kodus ka harjutavad.

Mulle endale väga meeldib näiteks rallikuulekuse radu kokku panna ja sinna juurde mõnd „kiiksu” lisada, et õpilastel oleks vahepeal trennis midagi teistsugust. Lisaks arendab iga õpilane oma koeraga ka mind ennast, sest kui tekib mingi väljakutse, tuleb sellele lahendus leida ning vahel peab päris palju vaeva nägema, et see lahendus välja mõelda.

Kuidas on teie enda tee rallikuulekuse treeneriks kujunenud?

Carmen: Minu rallikuulekuse tee algas 2020. aastal, kui ma oma Jack Russelli terjeriga sattusin pärast kutsikakooli juhuslikult rallikuulekuse treeningutele. Jõudes ise võistlemiseni ning kohtudes Krista ja Merritiga, tekkis soov treenimisest rohkem teada saada. Vaikselt Krista kõrvalt õppides, tuli mu esimene treeninggrupp, mis käib trennis tänaseni. Kui sai asutatud MTÜ Rallikoer, siis oli selge, et ilma EKL-i liikmelisuseta ja atesteeritud treeneriteta on meil raske läbi lüüa, nii me Merritiga koos õppima läksimegi. Lisaks innustas mind treeneritööd tegema see, et Elvas (minu koduvallas) ei olnud koertele tol hetkel ühtegi treeningut.

Krista: Minu ralliteekond algas samamoodi 2020. septembris, kui läksin oma selleks hetkeks pea 6-aastase koeraga rallikuulekuse trenni. Enne seda tegelesime agilityga, käisime näitustel jne, aga rallist ei teadnud midagi. Kuna olin ka kuulekust teinud, siis see rallikuulekus ei tundunud väga keeruline ja soovisin treenida rohkem kui kord nädalas. Hakkasime Merriti ja Carmeniga koos treenima, sattusin seal kuidagi juhendaja rolli ja sealt see edasi liikuski. Hakkas tulema rohkem huvilisi ning moodustasingi treeninggrupid, mida hakkasin juhendama.

Mida soovitaksite inimesele, kes tahaks oma koeraga midagi uut proovida, aga ei tea veel, kust alustada?

Carmen: Otsige välja oma kodukoha koerteklubid ja uurige, mis treeninguid nad pakuvad. Googeldage ja vaadake YouTube’ist, mis need alad endast kujutavad. Võtke klubidega ühendust ning minge treeninguid vaatama või proovitreeningule.

Lõpuks leiate endale ala, mis teile ja teie koerale kõige rohkem meeldib. Spordialasid on tänaseks Eestis juba väga palju: kuulekusalad (kuulekus, sõnakuulelikkus, IGP), agility, rallikuulekus, hoopers ja jäljetreeningud.

Krista: Ma olen Carmeniga nõus! Proovige ja vaadake erinevaid alasid, hoidke meel avatud. See, mis algselt ehk omanikule meeldib, ei pruugi sobida koerale ja vastupidi. Tuleks leida selline koeraspordiala, mis pakub rõõmu mõlemale osapoolele.

The post INTERVJUU | Rallikuulekuse ja agility erinevused appeared first on SabaPunkt written by Kelly Käärd, sotsiaalteaduste MA

Fotograaf Kristian Kruuser räägib lemmikloomade pildistamisest stuudios ja selgitab, kuidas professionaalne fotosessioon sinu lemmikust väärtustab koos veedetud hetki ja loob hindamatuid mälestusi.

Koerad on meie pereliikmed. Nendega jagame hommikusi tervitusi, pärastlõunaseid uinakuid ja õhtuseid jalutuskäike. Kui mul täitus fotograafina 15 aastat. Jäi seljataha üle tuhande inimese ametiportree. Sel hetkel tajusin, et vajan värsket hingamist. Ei möödunud päevagi, kui mu sõber mulle ühe pööraselt naljaka koerapildi saatis ning samal ajal võtsid ämm ja äi kutsika.

Siis aga elu tegi oma korrektuurid ning sel hetkel sain üsna kiiresti aru, et koertel on sama palju karakterit kui inimestel. Vähemalt siirust on neil kindlasti rohkem. Professionaalne koeraportree on selleks suurepärane võimalus, mis võimaldab jäädvustada kogu seda isiksust, just ilma segava mürata, ainult puhtal stuudiotaustal. 

Koeraportree ei ole pelgalt nunnu mälestus. See on läbimõeldud protsess, kus fotograaf loob valguse, tausta ja tempo, mis laseb koeral olla tema ise. 

Minu lähenemine on stuudiopõhine. Ka kodus pildistades panen üles neutraalse tausta, et fookus püsiks pilgul, ilmel ja olemusel. Nii sünnib lemmiklooma portree, mis on aus ja ajatu. Prinditud pildid riiulil või seinal, mis kutsub naeratama ja meenutab ühiseid lugusid.

Professionaalse fotograafi tööriistad ja kogemus ei lisa vaid tehnilist kvaliteeti. Need annavad mälestusele sügavust ja tähendust, mis eristab juhuslikku telefoniklõpsu koeraportreest. Olgu tegemist koerte pildistamisega stuudios või mobiilse stuudioga sinu kodus. Eesmärk on luua foto sinu parimast sõbrast, mis kõnetab täna ja kõnetab ka homme.

Koera iseloomu ja olemuse jäädvustamine

Olles pildistanud üle saja pulma, tuhande inimese ametiportree, arhitektuuri ning reklaampiltide. Selle aja jooksul olen lihvinud detailide märkamist peensusteni.

Koerte pildistamine nõuab sama. Minu stiil on minimalistlik ja emotsionaalne. Tehniliselt kasutan kiireid stuudiovälke, mille sähvatus on lühem kui 1/2000 s. Hoian ava kinni, et teravussügavus annaks koerale rohkem liikumisruumi.

Kõige ehedamad näoilmed sünnivad sekundi murdosa jooksul. Just sel hetkel, kui koer püüab näiteks maiust. Selles peitub terve galerii: püüdlikkus, võidurõõm, kerge piinlikkus, kelmikus, ootusärevus. Need ilmed on tihti naljakad nimelt seetõttu, et on nii siirad.

Kui tegin oma esimesi koeraportreede katsetusi, siis oli üks koer, kes ei olnud varem otseselt maiuse püüdmist harjutanud. Lisaks kartis ta alguses ka välgu sähvatuse klõpsu. Kusjuures võõraste helide kartus on tavapärane varjupaiga koertele. Kodus elavatel lemmikutel esineb seda väga harva. Siis selguski, et antud koer oli võetud üle kolme aasta tagasi varjupaigast.

Esimesed kümme minutit pilti ei teinudki. Mängisime niisama ja kohanesime uute oludega. Välk plõksis taustal ja see aitas üsna kiirelt harjuda. Pärast 15 minutit saime esimesi pilte ning lõpus õnnestusid maiuse püüdmisel juba imelised kaadrid. Ta oli erakordselt kiire õppija. Kannatlik algus tõi välja esialgu ettevaatliku koera tõelise olemuse.

Koera pildistamine stuudios ja sinu kodus

Stuudiosessioon (stuudio Tallinnas) on rahulik ja läbimõeldud. Esmalt lasen koeral ümbrusega tutvust teha: ringi vaadata, nuuskida ehk kasutada oma haistmismeelt, hinnata kaugusi ja võtta sisse „oma koht“. Palun koeraomanikul alati kaasa võtta lemmiku tuttavad mänguasjad ja maiused, mis loovad turvalise keskkonna. Seanss sisaldab alati palju puhkepause.

Omanik on vajadusel lähedal ja aitab koeral ennast mugavalt tunda ning julgustab teda. Mina kohandan valguse ja tempo koera järgi. Julge temperamendiga sõber saab mängulise energiaga pildi, rahulikumale loomule jätame aga rohkem ruumi vaiksele pilgule.

Mobiilne stuudio ehk üle Eesti on suurepärane lahendus, kui koer tunneb end turvaliselt vaid oma kodus. Mul on kaasas taust ja valgustid. Stuudioga samaväärne professionaalne tulemus sünnib 2,5 × 3 m alal. Tavaliselt elutoas.

Vajadusel võtame libisemise vältimiseks appi vaiba, et neljajalgsel sõbral oleks mugavam istuda. Mida vähem on ruumis teisi inimesi, seda lihtsam on koeral hoida fookust. Sedasi sünnivad võrdselt kvaliteetsed portreed ka arglike, vanemate või erivajadusega koertega.

Mida peaks koeraomanik teadma enne koeraportree sessiooni

• Kas mu koer püsib pildistamise ajal paigal? Enamasti piisab sekunditest. Sessioon on mänguline, teeme pause. Kümnest väikesest peatumisest sünnib juba paarkümmend head kaadrit. Sessiooniaeg ongi valitud pikem, et ka kõige energilisem koer saaks pildile. Kui koer püsiks ideaalselt paigal ja täidaks kõiki käsklusi, võiks pildistamise ära teha kümne minutiga;
• Kuidas koera ette valmistada? Kammida ja puhastada silmad/nina vahetult enne tulekut;
• Kuidas enne pildistamist ajastada söögikord? Jäta umbes kaks tundi enne sessiooni toidukorra vahele pikem paus. Siis on koer erksam ja maiused motiveerivamad. Samas ära tee liiga pikka pausi. Kui koer on päev otsa söömata, siis keskendub ta ainult igale järgmisele ampsule;
• Kas võtta kaasa mänguasju ja maiuseid? Võta kindlasti harjumuspärased maiused kaasa. Tuttav lõhn loob turvatunde.

Professionaalne koeraportree on väärtuslik mälestus ja lõbus tegevus parima sõbraga

• Kas koer kardab välklambi sähvatust? Enamik koeri ei reageeri sellele. Kui vaja, alustame nõrgema välguvalgusega ning seejärel tõstame valguse tugevust samm-sammult;
• Kas pildistada kodus või stuudios? Kodu on parim valik arglikele või eakatele koertele. See on hea valik ka siis, kui endal ei ole võimalik koos koeraga mugavalt liikuda;
• Kas minu kodu sobib stuudioks? 2,5 × 3 m ala on piisav. Pildile jääb vaid taust. Ülejäänu võib jääda nii, nagu on. Oluline on vaba põrandapind. Taustapaber peab laotuma kõvale põrandapinnale (parkett, laminaat, betoon, laudis). Paberi alla ei saa jääda vaip;
• Kes viibib ruumis? Ideaalis pildistatav koer ja perenaine või -mees. Vähem segajaid tähendab paremat keskendumist;
• Kuidas käib piltide valimine? Esmalt saadan vesimärgiga eelvaated. Seejärel saad valida oma lemmikud, millest valmistan lõplikud töödeldud trükikvaliteediga failid 1–2 nädalaga;
• Mis teha kui koer ei armasta pildistamist? Ei pea armastama, piirdume lühikeste hetkede ja rahuliku tempoga. Koer ei pea oskama trikke ega omama kuulekuse auhindu. Ka kõige elavam koer saab pildile.

Lemmiklooma fotograaf koerte varjupaigas

Selleks et ennast proovile panna ja midagi tagasi anda, pakkusin oma aega Varjupaikade MTÜ-le. Varjupaiga koerad on palju läbi elanud ning suures stressis. Iga klõps ja sähvatus võib olla neile hirmutav.

Selle kogemuse käigus õppisin arglikumate koertega kontakti loomist. Mõistsin kiirelt, et esmakohtumisel tuleks ennast maha kükitades võimalikult väikeseks teha. See võtab koeral oluliselt hirmu vähemaks.

Esmalt tuleks koeral lasta endaga tutvust teha, lubada tal end nuuskida ja harjuda. Kui esimene kontakt on loodud, ei tohiks koera pead kohe agaralt paitama hakata, sest koera jaoks võib pea puudutamine olla allasurumise märgiks.

Silitamine võiks alata rinnakust, sest sealt algab usaldus. Varjupaigas pildistatavad koerad vaatasid kogu pildistamise aja jooksul kaamera poole vaid mõned sekundid. Sellest piisas. Paari lühikese ajaakna jooksul sündis kõigist koertest kaks esinduslikku portreed.

Hiljem kirjutas varjupaik, et fotod läksid kohe kodulehele ja sotsiaalmeediasse. Eriti südantsoojendav oli lugu, kui äsja koera võtnud inimene mainis oma Instagrami Story’s, et just minu tehtud portree ajendas teda varjupaigast koera võtma. Need hetked kinnitavad, et lemmikloomafotograaf ei tee ainult pilti, vaid aitab ka sõnumil kohale jõuda.

Kuidas muuta koerafotod kestvateks mälestusteks

Digitaalne fail on mugav, kuid trükk annab mälestusele kaalu. Arhiivikvaliteediga fotopaber, hoolikalt valitud paspartuu, muuseumiklaas ja raam toovad teose esile ning hoiavad pildi värvid ja kontrasti alles aastateks.

Seinal, riiulis või laual seisev koeraportree toob alati naeratuse näole. See on ka ideaalne kingitus koerainimesele. Kinkekaart annab soojust ja tõuke kellelegi, kes „on ammu mõelnud“, ent pole sammu teinud.

Kinkekaart on soe kogemus, mis pakub rõõmu ja elevust nii kingi saamisel, pildistamise hetkel kui ka hiljem fotosid vaadates. Üks kink, aga lugematu hulk ilusaid emotsioone. Võimalus on kinkida fotosessioon stuudios või tellida fotograaf kingisaaja koju tema lemmikkoera pildistama.

Broneeri sessioon või küsi lisa külastades minu kodulehte: Kristjankruuser
(koeraportree Tallinnas ja mobiilne stuudio üle Eesti)

The post Professionaalne koeraportree on väärtuslik mälestus ja lõbus tegevus parima sõbraga appeared first on SabaPunkt written by Kelly Käärd, sotsiaalteaduste MA

Koerahoid, jalutamine ja koeramassaaž on teenused, mida pakub Sabalipu. See on ettevõte, mis tegutseb nii Tallinnas kui ka Tartus ning on kasvanud ühe inimese hobist mitme teenusepakkujaga ettevõtteks, mille eesmärk on parandada koerte heaolu ja pakkuda nende omanikele meelerahu.

Sabalipu lugu ja missioon

Laura, kuidas sündis Sabalipu idee ja nimi?

Koerahoidmise ja koerajalutamisega tegelesin väikses mahus hobina juba varem, aga ettevõtte tegemise idee tuli kuidagi loomulikku rada pidi. Olen iseloomult pigem selline inimene, kes tahab kogu aeg juurde õppida ja edasi areneda ning enda ettevõtte loomine tundus õige samm, mida teha.

Sabalipu nimi sündis nii, et küsisin sõpradelt ja tuttavatelt nimede soovitusi ning kõik pakkusid erinevaid nimesid välja. Kui üks mu tuttavatest pakkus välja Sabalipu, siis teadsin kohe, et see saab olema minu ettevõtte nimi. Teadsin kogu aeg, et tahaksin omanäolist nime, mitte lihtsalt „koertehoid Tartus“ või muu sellist.

Millist väärtust sa soovid oma teenustega pakkuda nii koertele kui nende omanikele? 

Soovin oma teenustega parandada koerte heaolu, võimaldada koertele rohkem liikumist ning pakkuda neile valuvaba ja rõõmsat elu. Omanikele soovin pakkuda tervemaid lemmikuid ja murevabu puhkuseid, et nad ei peaks puhkuse ajal koera heaolu pärast muretsema. 

Samuti annan koeraomanikele südamerahu, kui nad on pikki päevi tööl ega saa päeval koeraga õues käia. Lisaks annan omanikele rohkem vaba aega, kui neil on muid asjatoimetusi ja seetõttu jääks koeraga liikumine mõnel õhtul unarusse.

Kuidas oled näinud, et koerte ja inimeste vajadused on viimastel aastatel muutunud?

Kuna inimeste elutempo on muutunud iga aastaga kiiremaks, ei ole inimestel kohati aega oma koertega jalutada või neid treenida. Lisaks sellele on inimesed ajaga muutunud ka mugavamaks ning väärtustavad rohkem oma puhkeaega ja muid vaba aja tegevusi. Kuna paljud koerad elavad linnatingimustes, näen, et nad vajavad ka metsaskäike, et nende närvisüsteem saaks puhata. Linnas on ju palju müra, teisi inimesi, autosid ja nii edasi.

Sabalipu koertehoid

Milline näeb välja Sabalipu koerahoiu tavapärane päev?

Üldjuhul saavad hoiukoerad kolm jalutuskäiku päevas, juhul kui omanik ei palu teisiti toimetada. Jalutuskäikude pikkus oleneb konkreetsest koerast (tõust, aktiivsustasemest, harjumustest jne). Aktiivsemate koeratõugudega, nagu näiteks huskyd ja malamuudid, jalutan ikka pikki metsatiire. Üldjuhul saavad koerad süüa kaks korda päevas – hommikul ja õhtul. Kui mõnel koeral on toidukorrad teisiti, annab omanik sellest enne hoidu teada ning saan sellega arvestada. Lisaks jalutamisele mängin hoiukoeraga, teen hoiukoeraga harjutusi ning päevarutiinist ei puudu ka ajutöö. Samuti arvestan hoiu puhul sellega, et koer saaks puhata.

Kas hoiuteenus toimub kindlas asukohas või ka kliendi kodus?

Hoiuteenuse osas oleme paindlikud – hoiame koeri nii enda juures kui ka võime minna kliendi koju koera hoidma.

Kuidas toimub uue koera ja omaniku tutvumine enne hoiule tulemist? 

Kui omanik soovib, võib ta tulla hoidja juurde koos koeraga hoiutingimustega tutvuma. Kui omanik hoiutingimustega tutvuda ei soovi, võib hoidja käia ka koera juures kodus, et omanikku ja koera tundma õppida. Kui omanik soovib, sõlmitakse ka koerahoiu osas leping, mis kaitseb nii hoidjat kui ka koeraomanikku.

Hoiutasu on tavaliselt alates 30 € ööpäevas. Kuid täpne tasu sõltub konkreetsest koerast, tema aktiivsustasemest, sellest, kas koera saab mõneks ajaks ka üksi jätta, hoiuperioodi pikkusest ja muudest asjaoludest. Kuna tegemist on ametliku ettevõttega, on teenuste eest võimalik saada ka arve.

Sabalipu koeramassaaž

Sportkoerad: kuidas massaaž aitab koertel taastuda ja pingetest vabaneda?

Massaaž on sportkoertele sama oluline nagu soojendus ja taastushooldus inimeste sportlasele. Regulaarne massaaž aitab sportkoertel:

• vähendada lihaspingeid, mis tekivad treeningute või võistluste järel;
• kiirendada lihaste taastumist ja vereringet;
• vähendada vigastuste riski.

Massaaž aitab sportkoertel lõdvestuda nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Sageli on sportkoerad väga sihikindlad ja pinges, seega aitab massaaž neil „välja lülituda” ja taastuda.

Operatsioonist taastuvad koerad: kuidas aitab massaaž taastumisele kaasa?                                              

Operatsioonijärgselt võib koeral olla lihaspingeid ja kompensatoorseid koormusi. Näiteks hakkab koer ühte käppa rohkem hoidma või liigub teistmoodi. Regulaarne massaaž aitab operatsioonist taastuvat koera järgmistel viisidel:

• taastab vereringet ja ainevahetust kudedes,
• vähendab turseid ja jäikust,
• lõdvestab pingeid, mis tekivad kompenseerimise tõttu,
• ja toetab ka närvisüsteemi rahunemist, mis on oluline, et taastumine kulgeks stressivabalt.

Oluline on, et massaaž toimuks alati koostöös loomaarsti või füsioterapeudiga ning alles siis, kui haavad on paranenud.

Vanemad koerad: kuidas aitab massaaž liikuvust ja heaolu toetada?                 

Vanematel koertel aeglustub ainevahetus, lihased kaotavad toonust ja liigesed võivad muutuda jäigemaks. Massaaž aitab vanematel koertel säilitada liikuvust ja elurõõmu, sest see: 

• parandab vereringet;
• leevendab lihaspingeid;
• toetab lihastoonust.

Samuti annab massaaž vanematele koertele lähedust ja turvatunnet.

Kodukoerad: miks võiks ka terve koer massaažis käia?                                      

Massaaž võib aidata ennetada terviseprobleeme. Ka täiesti terve ja rõõmus kodukoer saab sellest palju kasu:

• aitab lõõgastuda ja maandada igapäevast stressi;
• parandab lümfiringet ja kiirendab jääkainete eemaldamist kehast;
• samuti aitab massaaž märgata varakult pingekohti või liikumise muutusi, enne kui need probleemiks muutuvad;
• massöör võib koera kehalt avastada puuke ja muid moodustisi, mida inimene ise ei märkaks või märkaks alles liiga hilja.

Massaaž on ideaalne viis hoida koer terve, tasakaalus ja õnnelikuna ka siis, kui tal pole ühtegi konkreetset muret.

Sabalipu koerte jalutamisteenus: millal on jalutaja abiks?

Jalutaja on abiks igal ajal, kui koeraomanikul endal pole aega või jõudu iga päev oma koeraga jalutama minna. Näiteks siis, kui tööpäevad on pikad või vahetustega, kui on ees ootamas kolimine või mõni elukorralduslik muutus, mis ajutiselt rutiini sassi lööb. Samuti ka siis, kui omanik ise on haige, taastumas operatsioonist, kannatab migreeni või muude terviseprobleemide all. Eesmärk on, et koeral oleks kindel rutiin ja liikumine tagatud ka siis, kui elu läheb vahepeal kiireks või keeruliseks.

Kõige vajalikum on koerajalutaja abi just siis, kui omaniku igapäevane graafik muutub ja koera vajadused võivad jääda tahaplaanile. Näiteks:

• pikad tööpäevad või vahetustega töö;
• kolimine või muud elukorralduslikud muutused;
• lapse sünd ja esimesed kuud beebiga; 
• omaniku haigus või taastumine;
• pikemad väljasõidud või puhkus, kui koer jääb ajutiselt koju.

Lisaks on jalutaja abi hindamatu ka siis, kui koer vajab rohkem vaimset stimulatsiooni või kindlat rutiini. Eriti noored, energilised või ärevamad koerad, kes vajavad stabiilsust ja tegevust.

Kas näed, et inimesed pöörduvad sinu poole pigem hädaolukorras või juba ennetavalt, et koeral oleks rutiin ja kindlus olemas? 

Oleneb inimesest. Mõni inimene võtab ühendust juba mõni kuu varem, et oleks aega planeerida tutvumist ning teha ka ehk proovijalutus. Mõni omanik aga uurib alles samal päeval või päev-paar varem, kas oleks võimalik hakata tema koeraga jalutamas käima. See oleneb enamasti suuresti omanikust ja konkreetsest olukorrast.

Kõigil võib ette tulla ootamatuid olukordi, aga mulle võib kirjutada ka väga väikese etteteatamise ajaga. Üldjuhul vastan kiirelt ja üritan ka kiirelt vastavalt vajadusele enda päevakava ringi teha, kui võimalik, et saaks ikka häda korral välja aidata.

Püsiklientide puhul on selles osas lihtsam, sest neid koeri ma juba tean ning siis ei pea enam tutvuma ja saab ka mõnetunnise etteteatamisega jalutuse või hoiuga arvestada.

Milline on kõige meeldejäävam lugu, kus oled näinud, et jalutaja teenus on päriselt muutnud koera ja omaniku elu lihtsamaks?

Ühte konkreetset lugu on keeruline välja tuua, sest neid südantsoojendavaid lugusid on mitmeid. Näiteks ühe koera pere kolis aiaga majast linnakorterisse, aga koer oli harjunud päevad läbi aias ringi jooksma ning seetõttu oli tal keeruline korterieluga harjuda. Kuna üks vanematest käis päevad läbi tööl ning teine vanem tegeles väikeste lastega, siis pöördus pere minu poole palvega, et ma aitaksin neil koeraga jalutada.

Koer esimese nädala nuttis korteriukse juures, aga kui ta mõistis, et saab minuga kui jalutajaga päevasel ajal pikema jalutuskäigu, siis rahunes ta kiiresti.

Teise loona tooksin välja koera, kes käib kontoris nädalasiseselt kaasas, aga omanikul pole päevasel ajal piisavalt aega, et aktiivse huskyga kontoritöö kõrvalt lõunapausi ajal piisavalt jalutada. Siis käin mina koerajalutajana koeraga jalutamas, et omanik saaks teha segamatult tööd ning koer saaks ka päevasel ajal piisavalt energiat kulutada ja pärast jalutust on ta rahulik ning magab seni, kuni pere koju jõuab.

Sabalipu asutaja Laura Koitsaar on pühendanud oma töö sellele, et iga koer tunneks end turvaliselt ja hästi. Olgu sul vaja oma koerale hoidjat, jalutamisteenust või koeramassaaži. Sabalipu pakub professionaalset hoolt, mida võib usaldada.

Sabalipu teenused tegutseb Tallinnas ja Tartus, pakkudes koertele hoolt, liikumist ja heaolu.

Kõikide teenusepakkujatega saad tutvuda SabaPunktist: koerahoid

The post INTERVJUU | Sabalipu asutaja Laura Koitsaar: hool, liikumine ja tasakaal koera elus appeared first on SabaPunkt written by Kelly Käärd, sotsiaalteaduste MA

Trühvlikoolitus koertele: kuidas kõik alguse sai

Kuidas sa jõudsid koerte trühvlikoolituseni?

Leidsime sõbrannaga 2022. aasta sügisel Itaalias toimuva trühvlinädala reklaami, mis tundus väga tore üritus, kus osaleda. Natuke igapäevaelu planeerimist ja sõit Itaalia poole võis alata. Saime seal ise oma koertega õppida trühvlite otsimist ning esimesed päris kogemused trühvlikoolitajatega. Koolitus oli meie jaoks nii tore, et soovisime seda ka teistele huvilistele Eestis jagada.

Käisite sõbrannaga Itaalias trühvlikoolitusel. Kuidas nägi välja koerte koolitamine trühvliotsinguks?

Iga trühvlikoolitus algab koerale trühvli lõhna tutvustamisega. Kui lõhn oli tuttav, jätkasime selle lõhna otsimisega – alguses maa pealt, edasi juba maa alt. Koertele selline nina kasutamise tegevus üldiselt meeldib ja edusammud olid kiired tulema. Nädala lõpuks olime valmis sooritama ka trühvlikoera eksamit. Eksam koosnes kuulekuse osast ning kohapeal õpitud trühvlite otsimise oskusest. Meie koerad sooritasid eksami positiivselt ja said itaallastelt palju kiita.

Millal alustasite trühvlikoolituste korraldamisega Eestis ja mis teid motiveeris sellega alustama?

2023. aastal lõime Eesti Romagna Veekoerte Tõuühingu. Kuna lagottod (Romagna veekoera rahvusvaheline hüüdnimi, mis tuleneb itaaliakeelsest tõunimest Lagotto Romagnolo) ja trühvlid käivad sageli käsikäes, siis otsustasime ka ise trühvlikoolitusi korraldama hakata. Hetkel oleme korraldanud koolitusi kolm aastat järjest ja loodetavasti jätkame sellega ka edaspidi.

Trühvlikoolitus koertele: koolituspäev, metsad, koolitajad

Kuidas näeb välja trühvlikoolituse päevakava ning milliseid kogemusi ja teadmisi osalejad selle käigus saavad?

Eelmistel aastatel kestis meie trühvlikoolitus ühe pika päeva, sel aastal oli koolitaja sooviks teha kaks lühikest päeva. Grupis on 4–10 koera ning gruppe on päevas kaks. Grupi suurus ja koolituse ülesehitus sõltuvad suuresti koolitajast ning tema kogemustest ja eelistustest, aga põhimõte on neil sama – tutvustame koertele trühvli lõhna ning õpetame neile seda otsima.

Trühvlikoolituse korraldamise aeg on suhteliselt piiratud – septembri lõpust novembri alguseni, seni kuni looduses trühvleid leida võib. Koolituse puhkepausil on osalejatel olnud võimalus ka Eestist ja Soomest leitud trühvleid degusteerida.

Millistes metsades või piirkondades trühvlid kasvavad ja kuidas oled sobivaid kohti koolituse läbiviimiseks leidnud?

Eestis kasvavad trühvlid tõenäoliselt peaaegu igal pool, eelkõige lehtpuude läheduses. Koolitusi oleme läbi viinud nii looduslikus keskkonnas kui ka Lõuna-Eestis asuvas trühvliistanduses.

Kes on koolitajad ja kuidas olete neid leidnud?

Koolitajad on meil olnud pärit Soomest ja Itaaliast. Mõlemad on aktiivsed trühvlikütid oma toredate trühvlikoertega ning kindlasti suureks eeskujuks kõigile alustajatele.

Trühvlikoolitus koertele: mida see eeldab koeralt ja omanikult

Mis oskused või eeldused peaksid koeral olema, et trühvlikoolitusel osaleda?

Kõige olulisem on kontakt koera ja omaniku vahel. Kui koer on motiveeritud töötama oma omaniku heaks, siis on trühvlikoolitusel tulemuste saavutamine lihtne. Kõigil koertel on nina, ehk võiks öelda, et trühvlikoolitus sobib peaaegu igale koerale – oluline on lihtsalt see, kas ja kui palju ta on huvitatud selle kasutamisest. Heaks eelduseks on ka see, kui koeral on huvi kaevata, aga ka mittekaevajad on neile tuttavaks saanud lõhna leidmiseks valmis küllaltki kiirelt käpad käiku laskma.

Kui palju aega nõuab koeralt ja omanikult trühvliotsinguks treenimine?

See sõltub väga palju konkreetsest koerast ja omanikust ning nende huvist. Kehtib kindlasti väljend „harjutamine teeb meistriks“. Kui koeral on juba trühvlite otsimine selge, siis oskab ta seda ka järgmisel hooajal ilma vahepealse treenimiseta. Uuel hooajal tuleb koerale lihtsalt trühvli lõhn meelde tuletada ning ta juba teab, mida tegema peab.

Trühvlikoolituse väljakutsed ja tulevikusuunad Eestis

Mis on trühvlikoolituse korraldamisel kõige suuremad väljakutsed?

Huvi trühvlikoolituse vastu on olnud küllaltki suur, pigem on keeruline olnud koolitajatega kokkuleppele jõudmine – eelkõige just finantsküsimustes.

Kas osalejaid tuleb iga aastaga juurde?

Selle aasta koolituse kohad said täis poole päevaga, nii et pigem ütleksin, et huvi on kasvanud. Kindlasti mängivad suurt rolli ka koolituse kuupäev ja asukoht.

Milline on olnud kõige meeldejäävam hetk trühvlikoolitusel?

Kõige enam elevust on tekitanud olukord, kui koer, kes on pool päeva õppinud peidetud trühvlitega töötama, leiab koolituse lõpus juba iseseisvalt oma päris esimese trühvli.

Kuhu soovite oma tegevust järgmiste aastate jooksul arendada?

Loodame hoida trühvlikoolituse põnevust ja jätkata selle korraldamist ka tulevatel aastatel. Hetkel oleme saanud palju positiivset tagasisidet ning on näha, et inimestel on huvi ja leidub ka neid, kes igal aastal tagasi tulevad.

Kuidas näed koerte trühvlikoolituse tulevikku Eestis laiemalt?

Kindlasti oleks tervitatav ka Eesti enda kohalike koolitajate ja koertega toimuvad kursused ja ehk rohkem kui kord aastas, aga see jääb hetkel veel tulevikku!

Loe ka SabaPunkti blogist intervjuud Britt Purdeloga, kes õpetab koeraga suhtlemise kunsti või vaata, mida räägib teadus koerte haistmismeele kohta.

SabaPunkt on Eesti esimene lemmikloomateenuste kuulutusteportaal, kust leiad teenusepakkujaid vastavalt piirkonnale, läbitud koolitustele või muudele kriteeriumidele. Lisaks saad blogist lugeda põnevaid intervjuusid ekspertidega ning populaarteaduslikke artikleid.

The post INTERVJUU | Karoliina Kansi: trühvlikoolitus koertele Eestis appeared first on SabaPunkt written by Kelly Käärd, sotsiaalteaduste MA

Hoid ja Hool asutaja, koertehoidja ja groomer Silja Parts räägib oma teekonnast ja igapäevatööst ning annab praktilisi nõuandeid koeraomanikele.

Intervjuus tuleb juttu sellest, kuidas Silja jõudis koertehoiuni, mida tähendab tema jaoks hool ja vastutus, milline näeb välja koerte päev hoius ning kuidas hoolitseda erinevate karvatüüpide ja tundliku naha eest. Lisaks jagab ta lihtsaid nippe, mida iga koeraomanik saab kodus ise teha, et lemmik oleks terve, rahul ja hoolitsetud.

Silja Partsi Hoid ja Hool: taust ja teekond

Silja, sa oled üle kolme aasta tegelenud koertehoiuga. Kuidas see tee sinuni jõudis?

Minu minia tegeles koerahoiuga ja mulle meeldis mõte ka ise seda teenust pakkuma hakata. Kuid kuna meil oli peres prantsuse buldog, ei saanud ma tema dominantse iseloomu tõttu sellega algust teha. Meie 10-aastane sõbrake suri kolm aastat tagasi põievähki ning sealtpeale sai alguse minu teekond koerahoidjana.

Sa olid varem alushariduse õpetaja. Kuidas õpetajaamet on sind aidanud koertega töötamisel?

Olen üsna pika sütikuga, kannatlik ja empaatiline. Sealjuures ei unusta seada konkreetseid piire ja ennast kehtestada. Arvan, et koertega tegeledes tulevad need omadused ainult kasuks. Samuti tean, kui suur on vastutus hoolitseda kellegi kalli pereliikme eest, mida ju koerad samuti on.

Silja Partsi Hoid ja Hool: koertehoid

Kuidas näeb välja üks tavaline päev koerahoius?

Enne uut koera hoidu võttes, saadan omanikule küsimustiku, mis sisaldab ülevaadet koera käitumise, harjumuste ja tervisliku seisundi kohta. Selle järgi ma siis päeval toimetangi. Peab tõdema, et koerte jaoks on päeva kõrghetked, kui nad saavad metsa jalutama minna. Seal vahetan sagedasti marsruuti, et neil oleks ikka värskeid „ajalehti“ lugeda ehk uusi lõhnu avastada ja saaksid oma haistmismeelt kasutada. Samuti meeldib neil minuga aias aega veeta, otsida rohu sisse peidetud maiust või palli mängida. Ja loomulikult ei ütle nad ära võimalusest minuga diivanil lebotada, juhul kui see on ka kodus lubatud.

Kas on mõni lugu või hetk, mis on sulle hoiuperioodil eriliselt meeldejäänud?

Proovihoidu tuli üks ärev ja kartlik põlvekõrgune koer. Perenaine hoiatas kohe, et ta kardab ilmselt mind rohkem, kui mina teda, ja võib hammustada. Jupp aega me siis istusime. Üks ühes diivani otsas ja teine teises. Kuna talle meeldisid pallid, siis minu üllatuseks soostus ta minuga palli mängima. Niisiis hakkas jää palli ja maiusega vaikselt sulama. Nüüdseks on ta üks suuremaid läheduse otsijaid ja kallistajaid.

Teine vahva seik oli saksa linnukoeraga, kes on väga suure liikumisvajadusega. Panin siis veotrakside külge kohe kaks pikka rihma, endal metsa minnes pooljoostes keel vestil. Peremees naeris selle peale, et nii pikka rihma pole olemas, mis tema koera liikumisvajadust rahuldaks. Aga ta soostus GPS-seadet minuga jagama ja sõbrake kuuletus jalutuskäigul hästi. Kui mina kõndisin kolm kilomeetrit, siis tema kihutas selle aja jooksul mööda põlde kümme kilti maha.

Silja Partsi Hoid ja Hool: grooming ehk lemmikloomade hooldus

Üle aasta oled pakkunud ka koerte hooldust. Kuidas see on sinu tööd rikastanud?

Mul on hea meel, et saan kogukonnale ja ka hoiukoerte klientidele seda teenust pakkuda. Grooming ei ole ju vaid koera välimuse parandamine, vaid tema heaolu tõstmine ja haiguste ennetamine. Arvan, et lähen ajas järjest paremaks. On juba rohkem enesekindlust ja kogemusi. Samuti nõuandjaid ja vastavaid gruppe, kus vajalike teemade üle arutada.

Kui tihti on soovitatav koera karva hooldada, kammida ja küüsi lõigata ning millal tasub pöörduda professionaali poole?

Usun, et kõik saaksid oma koera kammimise, pesemise ja kuivatamisega kodus hakkama. Keeruliste lõikustega on muidugi teine asi. Samuti eeldab täishooldus vajalikke vahendeid ja oskusi. Soovitan tihedamalt vaadata, mis koera karvastikus toimub, eriti aluskarvaga koertel. Kui sõrmed ikka läbi kasuka nahani ei jõua, on aluskarv lamandunud ja vajab välja kammimist.

Küüned, täpsemalt küünised võiks iga kuu üle vaadata, kas nad vajavad tagasi lõikamist. Ei pea korraga palju võtma, vaid vähehaaval.

Miks on küüntehooldus koera tervisele oluline? Mis võib juhtuda, kui seda regulaarselt ei tee?

Küünte lõikamine võib tunduda pisiasi, aga see on koera jaoks tegelikult väga tähtis. Kui küüned lähevad liiga pikaks, on tal ebamugav käia. Koer võib hakata lonkama  ja tema loomulik liikumine on häiritud. Samuti võivad need murduda, mis võib tekitada põletikku.

Nõuanded koeraomanikele

Karmikarvalised tõud
Karmikarvalised koerad, nagu terjerid ja šnautserid, vajavad regulaarset trimmimist, et eemaldada vana ja surnud karv. See ei ole lihtsalt esteetiline hooldus – käsitsi karva välja kitkumine aitab säilitada karva loomulikku tekstuuri ja värvi ning hoiab naha tervena. Tavaliselt tehakse põhjalik trimmimine iga 2–3 kuu tagant.

Aluskarvata koerad
Näiteks puudlid, yorkshire’i terjer ja shih tzu ei aja karva, kuid nende karv kasvab pidevalt nagu juuksed. Seetõttu vajavad nad regulaarset pesu, föönitamist, kammimist ja lõikust iga 4–6 nädala järel. Karva tuleks kammida vähemalt paar korda nädalas, et nahk saaks hingata ja vältida pusasid. Pesemisel kasuta õrna, niisutavat šampooni, mis ei kuivata nahka.

Aluskarvaga koerad
Tõud nagu Alaska malamuut, Siberi husky ja chow chow on tuntud oma tiheda aluskarva poolest. Nende hoolduse võti on regulaarne kammimine, eriti karvavahetuse ajal kevadel ja sügisel. Hea on kasutada furminaatorit, harja ja pusakammi. Suuremates koerapoodides on päris hea valik. Samas võiks koera pesta vaid vajadusel, et hoida naha kaitsekihti.

Kuidas hooldada koera, kellel on tundlik nahk või kalduvus nahaprobleemidele?

Kui koeral on tundlik nahk või kalduvus ärritustele, vali hüpoallergeensed, lõhnatud hooldusvahendid ja väldi sagedast pesemist (v.a ravišampoonid). Hea oleks konsulteerida loomaarstiga, et välistada allergiad või parasiidid.

Kas kodus saab midagi ise teha, et koera karv ja nahk püsiks terve või tasub pigem professionaali poole pöörduda?

Kui sa oma kutsu sülle võtad või silitad, siis sa ju tunned, kas tema karv on puhas, ilma pusadeta või hoopis lõhnab halvasti ja on määrdunud. Peida diivanipadja alla üks kamm või hari. Kasuta ära aega, mil ta otsib su seltsi, ning harja teda õrnalt. Väike maius ehk aitab protseduuri taluda. Kui rahakott lubab, külasta groomerit pigem tihedamini kui harvem. Selleks ei pea tegema alati täishooldust. Võib ju tulla ka ainult küüsi lõikama, kammima või käpahooldusele.

Iga koer on pereliige

Mis on see, mis sind kõige rohkem rõõmustab, kui hoolitsed koerte eest?

Ma tahan, et koerad oleksid meie juures rahulikud ja rõõmsad. Ja kui nad seda on, rõõmustab see mindki.

Kui ma iluhoolduse lõpetan, on mul eelkõige hea meel, et kõik läks hästi, ega juhtunud apsakaid või õnnetusi. Koer sai puhtaks ja tunneb ennast paremini. Vahva on vaadata, kuidas nad sooja vee all mõnulevad või pärast lõppviimistlust rõõmsalt raputavad. Tavaliselt ma tänan kutsut kannatlikkuse eest ja vabandan, kui tegevus kauem aega võttis. Ja üks üle põse liikuv keeleke on nende tänuväljendus minule.

Silja Partsi Hoid ja Hool: hoolitsetud koerad Keilas

Hoid ja Hool pakub kodust koertehoidu ja lemmikloomade hooldust Keilas, kus iga koer hoitud ja hoolitsetud. Silja tegemistel aga saad silma peal hoida Facebookis.

Kui aga otsid oma piirkonnas teenusepakkujat, siis vaata SabaPunktist: koerahoid või grooming.

The post INTERVJUU | Hoid ja Hool asutaja Silja Parts: hoitud südamega, hoolitsetud armastusega appeared first on SabaPunkt written by Kelly Käärd, sotsiaalteaduste MA

Koerte haistmismeel on kordades tundlikum kui inimesel ning oluline nii igapäevaelus kui ka koerte treenigutel. Kuid kas kõigi koerte haistmismeel ja lõhnataju on ühesugused? Sugugi mitte. Just nendele küsimustele annavad vastuseid viimastel aastatel tehtud uuringud.

Koerte haistmismeel ja vanus

Viimastel aastatel on üha enam hakatud uurima koerte haistmismeelt ja sellega seonduvaid tegureid. Uuringud on keskendunud küsimusele, kas kõigil koertel on lõhnataju ühesugune, ja püüdnud tuvastada tegureid, mis põhjustavad haistmisvõime varieeruvust.

Salamon et al. (2024) uuringust selgus, et koera vanus mängib olulist rolli lõhna leidmise sooritusvõimes. Katse läbiviimiseks kasutati nn loomulikku leidmisülesannet (inglise keeles: Natural Detection Task, lühendatult NDT). Selle meetodi töötasid välja Polgár et al. (2016). NDT peamine eelis võrreldes tavapäraste lõhnatestidega seisneb selles, et see ei eelda koera eelnevat treenimist. Meetod tugineb koera loomulikule motivatsioonile leida toitu.

Katses (Salamon et al. 2024) osales kokku 411 eri tõugu ja vanuses kodukoera. Katse ülesehitus nägi ette nelja anumat, millest vaid ühte oli peidetud poolniiske koeratoit.

Tulemused näitasid vanuserühma mõju lõhna leidmisele: noored täiskasvanud koerad (vanuses 2–3 aastat) osutusid ülesannetes edukamaks kui väga noored (alla 2 aasta vanused) ja vanemad koerad (üle 6 aasta vanused).

Lisaks vanusele selgus, et tulemusi mõjutas ka keskkond. Koerad sooritasid testi edukamalt siseruumides kui õues. Uurijad pakkusid sellele seletuseks, et siseruumides oli vähem häirivaid lõhnastiimuleid. Kordustestimisel ei täheldatud olulist õppimisefekti, mis kinnitab eksperimendi stabiilsust ajas.

Uurimus näitas, et koera vanus on seotud lõhna leidmise sooritusega. Katses olid kõige edukamad noored täiskasvanud koerad. Tulemusi mõjutas ka keskkond. Siseruumides saavutati paremaid tulemusi kui õues. Katse käigus kasutatud nn loomulik leidmisülesanne (Natural Detection Task) osutus tõhusaks meetodiks, kuna see tugineb koera loomulikule motivatsioonile leida toitu ega nõua eelnevat treeningut.

Koerte haistmismeel: mida näitas borderkollide test?

Salamon et al. (2024) kohandatud loomuliku leidmisülesande (NDT) meetodit kasutati sarnases eksperimendis 101 borderkolliga (Salamon et al., 2025). Uuringu eesmärk oli välistada võimalikud tõuspetsiifilised erinevused, keskendudes loomulikule lõhna leidmise võimele.

Uurimistulemused näitasid mitmeid tegureid, mis koerte sooritusvõimele mõju avaldasid:

• Iseloom ja koolitatavus: koerad, kes olid kergemini koolitatavad ja vähem üliaktiivsed või kergesti erutuvad, said ülesannetega paremini hakkama;
• Treening: igasugune treening parandas koerte haistmismeelt. Samas selgus, et koerad, kellel oli spetsiaalne eritreening, ei olnud lõhnataju osas teistega võrreldes paremad. Uurijate hinnangul võis selle põhjuseks olla ülesande lihtsus, mis ei nõudnud mingisugust eelnevat treeningut ega õppimist;
• Vanus: üle 8-aastaste koerte sooritusvõime oli kehvem võrreldes 0,5–1 aasta vanustel kutsikatel.

Borderkollidega läbiviidud uuring kinnitas vanuse negatiivset mõju haistmisvõimele. Selgus, et vanemad kui 8-aastased koerad sooritasid testi halvemini kui kutsikad. Lisaks vanusele osutusid edu saavutamisel olulisteks teguriteks koera iseloom ja koolitatavus. Teisisõnu rahulikumatel ja kergemini koolitatavatel koertel oli sooritus parem. Spetsiaalne ninatöö treening ei andnud aga selle lihtsa ülesande puhul teistega võrreldes paremat tulemust.

Koerte haistmismeel: aju kuju ja vanus määravad lõhnataju

Kuigi varasemad uuringud (Salamon et al. 2024; Salamon et al. 2025) hindasid koerte haistmismeelt käitumuslike ülesannete kaudu, pakub värske aju-uuring neuroteaduslikke seletusi leitud erinevustele, uurides haistmisvõimet seestpoolt. Ungari Eötvös Lorándi ülikooli uurimisrühm (Nakaimuki et al., 2025) kasutas puhkeoleku funktsionaalset magnetresonantstomograafiat (fMRI), et uurida koerte haistmisega seotud ajupiirkondade ühenduvust.

Puhkeoleku fMRI uuringute käigus tuvastati järgmised tegurid, mis seostusid haistmisega seotud ajuühenduste tugevusega: 

• Vanus: vanematel koertel leiti, et haistmisega seotud ajuühendused olid nõrgemad, mis viitab lõhnataju vähenemisele vananedes;
• Aju kuju: koertel, kelle aju on ümaram, olid haistmisega seotud ühendused nõrgemad. See tähendab, et pea kuju, olgu see ümaram või pikem, võib mõjutada koera haistmismeelt;
• Sugu: emas- ja isaskoerte haistmismeele toimimises erinevust ei ilmnenud.

Uuring näitas, et haistmisvõime on negatiivselt seotud nii vanuse kui ka aju kujuga. Haistmisega seotud ajuühendused nõrgenesid vanuse kasvades ja olid nõrgemad ka ümarama ajuga koertel. Koera sugu seevastu haistmismeelt ei mõjutanud. (Nakaimuki et al., 2025)

Kui teame, et vanus või aju kuju võivad mõjutada koera haistmismeelt, saame treeninguid ja ootusi vastavalt kohandada. Näiteks võib vanemale koerale anda lihtsamaid haistmisülesandeid või rohkem aega nende sooritamiseks. Siinkohal on oluline mõista, et erinevused koerte haistmisvõimes ei tulene nende tahtest või pingutusest, vaid aju ülesehitusest ja muutustest ajas. Kokkuvõttes toetab selline teadlikkus nii koera heaolu kui ka omaniku ja lemmiku vahelist usalduslikku suhet.

See teadmine aitab meil paremini mõista ja toetada oma lemmikloomi, arvestades nende individuaalseid võimeid nii treeningus kui ka igapäevaelus. 

Kasutatud allikad

Nakaimuki, A., Paska, B., Cuaya, L. V., Hernández-Pérez, R., Czeibert, K., Szabó, D., Kubinyi, E., & Andics, A. (2025). Dogs’ olfactory resting-state functional connectivity is modulated by age and brain shape. Scientific Reports, 15(1), 11438.
https://doi.org/10.1038/s41598-025-95123-6
Litsents: CC BY 4.0

Polgár, Z., Kinnunen, M., Újváry, D., Miklósi, Á., & Gácsi, M. (2016). A test of canine olfactory capacity: comparing various dog breeds and wolves in a natural detection task. PloS one, 11(5), e0154087.
https://doi.org/10.1371/ journal.pone.0154087
Litsents: CC BY 4.0

Salamon, A., Lakatos, B., Miklósi, Á., Csibra, B., Kubinyi, E., Andics, A., & Gácsi, M. (2025). Training level and personality affect border collies’ olfactory performance in the Natural Detection Task. Applied Animal Behaviour Science, 286, 106625.
https://doi.org/10.1016/ j.applanim.2025.106625
Litsents: CC BY 4.0

Salamon, A., Baranya, E., Zsiros, L. R., Miklósi, Á., Csepregi, M., Kubinyi, E., Andics, A., & Gácsi, M. (2024). Success in the Natural Detection Task is influenced by only a few factors generally believed to affect dogs’ olfactory performance. Scientific Reports, 14(1), 12351.
https://doi.org/10.1038/s41598-024-62957-5
Litsents: CC BY 4.0

The post Koerte haistmismeel: mida ütleb teadus? appeared first on SabaPunkt written by Kelly Käärd, sotsiaalteaduste MA