Koerte haistmismeel: mida ütleb teadus?

Lugemisaeg: umbes 5 minutit

Koerte haistmismeel on kordades tundlikum kui inimesel ning oluline nii igapäevaelus kui ka töökoertel, alates otsingukoertest kuni meditsiiniliste abikoerteni. Kuid kas kõigi koerte haistmismeel ja lõhnataju on ühesugused? Sugugi mitte. Just nendele küsimustele annavad vastuseid viimastel aastatel tehtud uuringud.

Koerte haistmismeel ja vanus

Viimastel aastatel on üha enam hakatud uurima koerte haistmismeelt ja sellega seonduvaid tegureid. Uuringud on keskendunud küsimusele, kas kõigil koertel on lõhnataju ühesugune, ja püüdnud tuvastada tegureid, mis põhjustavad haistmisvõime varieeruvust.

Salamon et al. (2024) uuringust selgus, et koera vanus mängib olulist rolli lõhna leidmise sooritusvõimes. Katse läbiviimiseks kasutati nn loomulikku leidmisülesannet (inglise keeles: Natural Detection Task, lühendatult NDT). Selle meetodi töötasid välja Polgár et al. (2016). NDT peamine eelis võrreldes tavapäraste lõhnatestidega seisneb selles, et see ei eelda koera eelnevat treenimist. Meetod tugineb koera loomulikule motivatsioonile leida toitu.

Katses osales kokku 411 eri tõugu ja vanuses kodukoera. Katse ülesehitus nägi ette nelja anumat, millest vaid ühte oli peidetud poolniiske koeratoit.

Tulemused näitasid vanuserühma mõju lõhna leidmisele: noored täiskasvanud koerad (vanuses 2–3 aastat) osutusid ülesannetes edukamaks kui väga noored (alla 2 aasta vanused) ja vanemad koerad (üle 6 aasta vanused).

Lisaks vanusele selgus, et tulemusi mõjutas ka keskkond. Koerad sooritasid testi edukamalt siseruumides kui õues. Uurijad pakkusid sellele seletuseks, et siseruumides oli vähem häirivaid lõhnastiimuleid. Kordustestimisel ei täheldatud olulist õppimisefekti, mis kinnitab eksperimendi stabiilsust ajas. (Salamon et al. 2024).

Uurimus näitas, et koera vanus on seotud lõhna leidmise sooritusega. Katses olid kõige edukamad noored täiskasvanud koerad. Tulemusi mõjutas ka keskkond. Siseruumides saavutati paremaid tulemusi kui õues. Katse käigus kasutatud nn loomulik leidmisülesanne (Natural Detection Task) osutus tõhusaks meetodiks, kuna see tugineb koera loomulikule motivatsioonile leida toitu ega nõua eelnevat treeningut.

Koerte haistmismeel: mida näitas borderkollide test?

Salamon et al. (2024) kohandatud loomuliku leidmisülesande (NDT) meetodit kasutati sarnases eksperimendis 101 borderkolliga (Salamon et al., 2025). Uuringu eesmärk oli välistada võimalikud tõuspetsiifilised erinevused, keskendudes loomulikule lõhna leidmise võimele.

Uurimistulemused näitasid mitmeid tegureid, mis koerte sooritusvõimele mõju avaldasid:

• Iseloom ja koolitatavus: koerad, kes olid kergemini koolitatavad ja vähem üliaktiivsed või kergesti erutuvad, said ülesannetega paremini hakkama;
• Treening: igasugune treening parandas koerte haistmismeelt. Samas selgus, et koerad, kellel oli spetsiaalne eritreening, ei olnud lõhnataju osas teistega võrreldes paremad. Uurijate hinnangul võis selle põhjuseks olla ülesande lihtsus, mis ei nõudnud mingisugust eelnevat treeningut ega õppimist;
• Vanus: üle 8-aastaste koerte sooritusvõime oli kehvem võrreldes 0,5–1 aasta vanustel kutsikatel.

Borderkollidega läbiviidud uuring kinnitas vanuse negatiivset mõju haistmisvõimele. Selgus, et vanemad kui 8-aastased koerad sooritasid testi halvemini kui kutsikad. Lisaks vanusele osutusid edu saavutamisel olulisteks teguriteks koera iseloom ja koolitatavus. Teisisõnu rahulikumatel ja kergemini koolitatavatel koertel oli sooritus parem. Spetsiaalne ninatöö treening ei andnud aga selle lihtsa ülesande puhul teistega võrreldes paremat tulemust.

Koerte haistmismeel: aju kuju ja vanus määravad lõhnataju

Kuigi varasemad uuringud (Salamon et al. 2024; Salamon et al. 2025) hindasid koerte haistmismeelt käitumuslike ülesannete kaudu, pakub aju-uuring (Nakaimuki et al., 2025) neuroteaduslikke seletusi leitud erinevustele, uurides haistmisvõimet seestpoolt. Ungari Eötvös Lorándi ülikooli uurimisrühm kasutas puhkeoleku funktsionaalset magnetresonantstomograafiat (fMRI), et uurida koerte haistmisega seotud ajupiirkondade ühenduvust.

Puhkeoleku fMRI uuringute käigus tuvastati järgmised tegurid, mis seostusid haistmisega seotud ajuühenduste tugevusega: 

• Vanus: vanematel koertel leiti, et haistmisega seotud ajuühendused olid nõrgemad, mis viitab lõhnataju vähenemisele vananedes;
• Aju kuju: koertel, kelle aju on ümaram, olid haistmisega seotud ühendused nõrgemad. See tähendab, et pea kuju, olgu see ümaram või pikem, võib mõjutada koera haistmismeelt;
• Sugu: emas- ja isaskoerte haistmismeele toimimises erinevust ei ilmnenud.

Uuring näitas, et haistmisvõime on negatiivselt seotud nii vanuse kui ka aju kujuga. Haistmisega seotud ajuühendused nõrgenesid vanuse kasvades ja olid nõrgemad ka ümarama ajuga koertel. Koera sugu seevastu haistmismeelt ei mõjutanud. (Nakaimuki et al., 2025)

Kui teame, et vanus või aju kuju võivad mõjutada koera haistmismeelt, saame treeninguid ja ootusi vastavalt kohandada. Näiteks võib vanemale koerale anda lihtsamaid haistmisülesandeid või rohkem aega nende sooritamiseks. Siinkohal on oluline mõista, et erinevused koerte haistmisvõimes ei tulene nende tahtest või pingutusest, vaid aju ülesehitusest ja muutustest ajas. Kokkuvõttes toetab selline teadlikkus nii koera heaolu kui ka omaniku ja lemmiku vahelist usalduslikku suhet.

See teadmine aitab meil paremini mõista ja toetada oma lemmikloomi, arvestades nende individuaalseid võimeid nii treeningus kui ka igapäevaelus. 

SabaPunkt on Eesti esimene lemmikloomateenuste kuulutusteportaal, mis ühendab teenusepakkujad ja otsijad. Kui pakud koerahoidu, koolitusi või muid lemmikloomateenuseid, siis lisa oma kuulutus SabaPunkti ja saa uusi kliente!

Loe ka SabaPunkti blogist intervjuud Melissa Lisel Aasaviga, kuidas nuuskimine toetab koera ajutööd või vaata, mida räägib teadus koerte emotsionaalse intelligentsuse kohta.

Kasutatud allikad

Nakaimuki, A., Paska, B., Cuaya, L. V., Hernández-Pérez, R., Czeibert, K., Szabó, D., … & Andics, A. (2025). Dogs’ olfactory resting-state functional connectivity is modulated by age and brain shape. Scientific Reports, 15(1), 11438. DOI: 10.1038/s41598-025-95123-6

Polgár, Z., Kinnunen, M., Újváry, D., Miklósi, Á., & Gácsi, M. (2016). A test of canine olfactory capacity: comparing various dog breeds and wolves in a natural detection task. PloS one, 11(5), e0154087. DOI: 10.1371/journal.pone.0154087

Salamon, A., Lakatos, B., Miklósi, Á., Csibra, B., Kubinyi, E., Andics, A., & Gácsi, M. (2025). Training level and personality affect border collies’ olfactory performance in the Natural Detection Task. Applied Animal Behaviour Science, 286, 106625. DOI:10.1016/j.applanim.2025.106625

Salamon, A., Baranya, E., Zsiros, L. R., Miklósi, Á., Csepregi, M., Kubinyi, E., … & Gácsi, M. (2024). Success in the Natural Detection Task is influenced by only a few factors generally believed to affect dogs’ olfactory performance. Scientific Reports, 14(1), 12351. DOI: 10.1038/s41598-024-62957-5